kõlari konfiguratsiooni, kuid lisaks sisaldab kahte kõlarid paigaldatakse küljel ja kaks tagakülg. GDDR5 (Graafika kahekordne andmekiirus, versioon 5) GeForce 400 seeria on pere graafika protsessori ühikud, mille töötatles välja Nvidia. LAN (Local Area Network) võrgustike suutlikkust, kus rühm arvuteid on lähedal üksteisele. Helikaart on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. ThermaltakeATX 650W on toiteplokk 16 in 1 mälukaardilugeja on seade, mis võimaldab 16 mälukaarti ühendada ühe mälukaardilugejaga. 4 18/10/10 Kasutatud kirjandus http://datagate.ee/index.php?ln=est&mid=&func=offers&fcode=B01 18.10.10 http://en.wikipedia.org/wiki/GeForce_400_Series 18.10.10 http://wapedia.mobi/en/7.1_surround_sound 18.10.10
skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse juhtpuldid (juhtkang (joystik); juhpult; rool ja pedaalid - mängupult arvutimängude mängimiseks (autosimulaatorid, lennusimulaatorid) mälukaardilugeja - andmevahetuseks arvuti ja erinevat tüüpi mälukaartide (SD, CF, MMC jne) vahel mälupulk - mäluseade andmete salvestamiseks (analoogiline mälukaardiga), ühendatakse USB- porti kiipkaardilugeja - andmevahetuseks arvuti ja kiipkaartid (nt ID-kaart) vahel projektor - arvuti ekraanipildi näitamiseks suurelt seinale (ekraanile) nt estluste tegemisel või õppetundides UPS (katkematu toitepinge allikas) - kaitseb arvutit ootamatu voolukõikumiste ja -katkestuste eest
aasta oktoobris. 2002. aastal nimetati valminud plaat Blu-ray`ks. BD-Rom valmis 2006. aastal. (Wikipedia) 1.2.8 Mälukaardid Mälukaartidel võib säilitada pilte, muusikat, videoid ja muid faile. Mälukaarte kasutatakse kõige enam mobiilides, digikaamerates, sülearvutites, MP3 mängijates ja videomängude konsoolides. (Wikipedia) Paljud digikaamerad salvestavad pildid CompactFlash mälukaardile või Secure Digital (SD) mälukaardile. USB-kaabli või mälukaardilugeja abil saab pildid oma arvutisse tõsta. Mälukaardilugejad ühendatakse tavaliselt USB-pordi kaudu. Paljudel sülearvutitel ja mõnedel arvutitel on mälukaardilugeja juba sisseehitatud. (windows.microsoft.com) Arvutitele mõeldus mälukaartide tootmine sai alguse 1990-ndatel. Peagi hakati tootma ka väiksemaid mälukaarte, mis olid mõeldud telefonidele ja digikaameratele. (Wikipedia) 9 Kokkuvõte
9) Lisa 2 11 10) Lisa 3 12 Riistvarakomponendi üldiseloomustus Printer on arvuti kirjutav välisseade. See on seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele või mingile muule andmekandjale. Enamasti mõeldakse printerite all arvutist sõltuvaid lisaseadmeid, kuid uuemad saavad hakkama ka ilma arvutiteta. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printereid on mitut erinevat tüüpi. Kolm kõige levinumat on maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Maatriksprinter on printer, millel on 9, 18 või 24 nõelaga trükkimispead. Trükipead trükivad kujutise paberile nõelu vastu värvilinti lüües poolrea kaupa. Printeri suurimateks vigateks on
Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad.Tavakasutajatele mõeldud printerid on tihti võimelised toetama korraga nii võrgukasutajaid kui otsekasutajaid. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printerid on siiski reeglina aeglased seadmed (30 lehekülge minutis loetakse kiireks, kuid paljud odavad printerid on sellest palju aeglasemad) ja lehekülje hind tuleb tegelikult suhteliselt kõrge. Printerid jaotatakse tindiga ja tindita printeriteks. Printerite tüübid on UV printerid,
paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad (kasutatakse büroodes, asutustes ja koolides). Tavakasutajatele mõeldud printerid on tihti võimelised toetama korraga nii võrgukasutajaid kui otsekasutajaid. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printereid, millel on lisaks printimisele ka skaneerimise või paljundamise võimalus, nimetatakse tihti kontorikombainideks. Kasutan ise tihti sellist kontorikombaini: Konica Minolta BizHub C200 (Joonis 1). Joonis 1
Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Printereid, millel on lisaks printimisele ka skaneerimise või paljundamise võimalus, nimetatakse tihti kontorikombainideks. Tavaprinterid ja mõned tööstuslikud printerid on mõeldud väikesemahulisteks trükitöödeks. Printereid klassifitseeritakse eelkõige tööpõhimõtete järgi, mida nad kasutavad. Erinevate printimistehnoloogiatega printerid sobivad erinevate tööde jaoks, neil on erinev
Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Printereid, millel on lisaks printimisele ka skaneerimise või paljundamise võimalus, nimetatakse tihti kontorikombainideks. Tavaprinterid ja mõned tööstuslikud printerid on mõeldud väikesemahulisteks trükitöödeks. Printereid klassifitseeritakse eelkõige tööpõhimõtete järgi, mida nad kasutavad. Erinevate printimistehnoloogiatega printerid sobivad erinevate tööde jaoks, neil on erinev
annaabi.ee 
