CL sulgpeased PH okasnahksed echinodermata CL meriliiliad crinoidea CL meritähed asteroidea CL madutähed ophiuroidea CL merisiilikud echinoidea CL meripurad holothuroidea PH keelikloomad chordates SubPH Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud SubPH Süstikkalad cephalochordata SubPH koljused craniata CL pihklased myxini CL silmud petromyzontida CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes CL kiiruimsed actinopterygii CL kopskalad dipnoi CL vihtuimsed crossopterygii CL kahepaiksed amphibia O salamandrid caudata 42
veest. Selgroogsed: Närvitoru eesotsas peaaju, mida ümbritseb kõhrest või luust kolju. Seljakeelik on eri klassides kas hästi säilinud, või erineval määral asendunud närvitoru ümbritseva selgrooga. Samuti on eri määral taandunud elundite metameeria. 82. Selgroogsete (Vertebrata) klassideks jaotamine; sellega seoses mono- ja parafüleetiliste taksonite probleem (kahepaiksed 55. slaid), Klass silmud (Cephalaspidomorpha) Klass pihklased (Myxini) Klass kõhrkalad (Chondrichthyes) Klass luukalad (Osteichthyes) Klass kahepaiksed (Amphibia) Klass roomajad (Reptilia) Klass linnud (Aves) Klass imetajad (Mammalia) Kahepaiksed on parafüleetiline rühm, kuna nende seast on võrsunud ka roomajad ja muud neljajalgsed. Nii et fülogeneetilises mõttes on kahepaiksed, nagu kaladki, graad (tase), mitte klaad (sugupuu haru). 83. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata)
15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea) 15.3. Klass: Merisiilikud (Echinoidea) 15.4. Klass: Meripurad (Holothuroidea) 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea) 16. Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) 16.1. Alamhõimkond: Urochordata (mantelloomad) 16.2. Alamhõimkond: Cephalochordata (süstikkalad) 16.3. Alamhõimkond: Craniata (koljused) 16.3.1. Klass: Myxini (pihklased) 16.3.2. Klass: Cephalaspidomorphi (silmud) 16.3.3. Klass: Chondrichthyes (kõhrkalad) 16.3.4. Klass: Actinopterygii (kiiruimsed) 16.3.4.1. Alamklass käsiuimsed 16.3.4.2. Alamklass kõhrluused 16.3.4.3. Alamklass täisluused 16.3.4.4. Alamklass pärisluused
vees elavad selgroogsed, vastandina maismaal tekkinud neljajalgseile. Sobib siiski praktilises töös. Selgroogsete klasse, ja ühtlasi kalu traditsioonilises, eluvormi mõttes (siis klass Pisces) jagatakse kaheks suureks rühmaks: lõuatud ehk sõõrsuud (Agnatha, Cyclostomata) ja lõugsuused (Gnathostomata). Lõuatute hulka kuuluvad kaks klassi: Cephalaspidomorpha, kes olid ohtrad ja mitmekesised vanaaegkonnas, kuid keda tänapäeval esindavad vaid silmud; ja pihklased (Myxini). Kaasaegsed silmud ja pihklased on usjad, luudeta ja soomusteta; toituvad elus või surnud kaladest, kasutades suuiminappa ja sarvhambaid. Vanaaegkonnast tuntakse rohkete kivististena klassi Cephalaspidomorpha esindajaid, kelle lame pea ja eeskeha olid kaetud luukilpidega. Tõenäoliselt sõelusid nad toiduks (ripsmete abil või imedes) põhjast detriiti ja pisioleseid. 83. Jagatakse suureks rühmaks:lõuatud e. sõõrsuud ja lõugsuused. Lõuatud on silmud- Luudeta, soomusteta, usja kehaga
annaabi.ee 
