Gay - Lussac'i seadus:Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.V/T = const, kui p = const (V = const T) 5. Tuletage valem rõhu arvutamisel vedelikus sügavusel h. 6. Sõnastage impulsi jäävuse seadus. Tuletage vastav valem kahest koosneva süsteemi korral. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade summa) on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv (p1+p2+p3+...+pn= mv1+mv2+mv3+...+mvn =const; ). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist. 7. Paigalseisvat tõstukit massiga 800 kg hakatakse tõmbama ülespoole trossist jõuga 1200N. Määrata tõstuki kiirendus ja tõusukõrgus 1 sekundi pärast. 8.Kui kõrgele lendab maapinnalt vertikaalselt üles visatud keha , mille algkiirus on 40m/s ? Kui kaua kestab üleslend ?
korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 9. Punktmassi ja süsteemi impulss. ● punktmassi impulsimoment koordinaatide alguspunkti suhtes on L=r*p=r*mv, kus r osakese kohavektor, v kiiruse vektor, m mass ja p=mv impuls ● Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade summa) on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv (p1+p2+p3+…+pn= mv1+mv2+mv3+…+mvn =const; ). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist 10. Impulsi jäävuse seadus. ● välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. ● Impulsi jäävuse seadus kehtib Newtoni mehaanikas kui ka kvantmehaanikas. 11. Töö, võimsus ja kineetiline energia. ● Töö on skalaarne suurus, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega.
nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G = 6,67 10-11 . kg 2 Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1 + p2 + p3 + ... + pn = const mv1 + mv2 + mv3 + ... + mvn = const . Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist. kg m kg m 2 Mehaaniline töö A = F s [ A] SI = 1 J (dzaul) = 1 N m = 1 2 m = 1 2 . s s Raskusjõu töö A = Fg h = m g h ei sõltu trajektoori kujust, vaid kõrguste vahest h.
nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G = 6,67 10-11 . kg 2 Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1 + p2 + p3 + ... + pn = const mv1 + mv2 + mv3 + ... + mvn = const . Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist. kg m kg m 2 Mehaaniline töö A = F s [ A] SI = 1 J (dzaul) = 1 N m = 1 2 m = 1 2 . s s Raskusjõu töö A = Fg h = m g h ei sõltu trajektoori kujust, vaid kõrguste vahest h.
d(mV¯)/dt=f¯,tähistame selles seoses Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi korrutise mV¯=p¯,ning nimetame (mehhaaniliselt isoleeritud) koguimpulss (sinna keha,massiga m,impulsiks.Keha,massiga kuluvate kehade summa) on sinna kuuluvate m,impulss on vektor,mille suund ühtib kehade igasugusel vastastikmõjul jääv (const.) kiiruse suunaga ja moodul keha massi ja (p1+p2+p3+...+pn= mv1+mv2+mv3+...+mvn kiiruse korrutisega. =const; ). Järelikult võime Newtoni II seaduse kirja 1.2.4.Jõumoment ja impulssmoment panna ka impulsi mõistet kasutades f¯=dp¯/dt . Jõumoment on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu pööravat mõju. Olgu meil süsteem,mis koosneb N Jõumomendi arvväärtus (moodul)
kiirenduse üks m s-2Vastavalt Newtoni II seadusele üks ja seesama jõud põhjustab seda suurema kiirenduse mida väiksem on keha mass Gravitatsiooniseadus väidab, et iga keha massiga M tekitab kaugusel r oma masskeskmest gravitatsioonikiirenduse Impulss on suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega p=mv. kgm/s Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi moodustavate kehade impulside summa ei muutu vastastikmõju tulemusena(p1+p2+p3+…+pn= mv1+mv2+mv3+…+mvn =const; ).. Newtoni III seadus: Mõju (jõud) on võrdne vastumõjuga (vastujõuga). Mehaaniliseks tööks nimetatakse suurust, mis võrdub kehale mõjuva liikumissuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega (A=Fs; kus A on töö (J); F on jõud (N) ja s on läbitud teepikkus (m)). Võimsuseks nimetakse ajaühikus tehtud töö hulka: (N=A/t; kus N on võimsus (W); A on tehtud töö (A) ja t on töö tegemiseks kulunud aeg (s)
YJ'H0QhZmKUN2#)+_XI}s
##XtP8v#YG#g Iiu[i i!Sd##;j
3g#$##h V(#yNs#~#E#Gyk<
Em##Wv#zy##)QMy+i iZUR##X`-
U#N#D_^2#BG$:'"Jj^#H.cTy!6e
(ub-EOQvq%#K##N8#Y%]Gi6k^#j ?
#u2=Kúua&#Im;apFJ### z#;3#>soCp"m
{ X#s]#.v##v^q 2 (B
t#7#J#RoS4- FG?'##dc=*y#~!w=-4`c##U,
#U+#G9>z#K?
#ks#'(R####H#3kv#T#¨E###0j b:y}"Jm#N1
.n##D#80zT # 9F1M mS#<[#Yu871H0
0wT###d#x
+#icr{v-#V<##&X3#-
annaabi.ee 
