A=Frk * s= 4*10*0,5*2= 40J 5. Sama mis 1 variant 6. Pall m=100g langes 15m kõrguselt. 10m kõrgusel oli kiirus 8m/s, arvuta Ek ja Ep 10m kõrgusel. Arvuta palli mehaaniline koguenergia langemise algul ja 10m kõrgusel. Kui suur on takistusjõudude töö esimese viie meetri läbimisel? Kui suur on keskmine õhutakistusjõud? m=0,1kg 10m kõrgusel: h0=15m Ek10= mv22= 3,2J h=10m v=8m/s Ep10= mgh= 9,8J E10=Ek10+Ep10=13J Alguses 15m kõrgusel: E15=mgh= 14,7J Takistusjõudude töö: Et=E15-E10=1,7J Keskmine õhutakistusjõud:
Laua paksus d = 4cm = 0,04m Kuuli kiirus lauast väljumisel v2 = 600 m s Takistusjõud F = ? Lahendus Lahendada võib mitut moodi. Üks võimalus on kasutada seost kiirenduse, teepikkuse ning v2 - v2 alg- ja lõppkiiruste vahel a = 2 1 ja Newtoni II seadust. Teine võimalus on kineetilise 2s energia muudu ja takistusjõu töö kaudu. Toome ära viimase lahenduskäigu. mv12 mv22 m 2 Kuuli kineetiline energia väheneb E = - = ( v1 - v22 ) 2 2 2 Takistusjõu pool tehtud töö A = Fs Energia jäävuse seadusest tulenevalt järgi kineetilise energia muut võrdne takistusjõu poolt tehtud tööga E = A m 2 2 ( v1 - v22 ) = Fs
tuleb uued Ruutkeskmine kiirus 3kT 2 x ' ( x t ) mv22 mgRM võtta. v A=mgRM. v2=11 km/s. m
mM M r=lõpamtus saame integreerimise teel: A = dA = . Võttes raskusjõu võrdseks Maa RM mM M külge tõmbejõuga saame R = mgRm . Järelikult A=mgRM. Et Maa külgetõmbejõudu ületada ja mõjupiirkonnast väljuda, peab keha energiast piisama töö sooritamiseks, seega- mv22 = mgRM v2 = 2 gRM . 2 Kerade tsentraalne põrge Põrkumisel kehad deformeeruvad. Absoluutselt elastseks nim põrget, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks, mittemehaanilisteks energiavormideks. Antud juhul muundub kehade kin. energia kas osaliselt või täielikult elastse deformatsiooni potents. energiaks. Pärast seda kehade kuju taastub ja nad põrkuvad. Kehade laiali lendamise
töö koosneb kahest osast: A = (A12)I + (A21)II. §21. Kineetiline energia. Kui keha energia on tingitud keha liikumi-sest teatud kiirusega nimet. seda kineetiliseks energiaks. Energia on töö varu. Mõjugu kehale, mille algkiirus on null jõud F lõigul ds . Leiame jõu töö (dA). dA=0 = F * ds . = F * ds = m * a * ds = = m * dv/dt * ds = mv * dv. A = ov m * v * dv = mv2/2 = T. T=mv2/2. 1) Kineetiline energia sõltub taustsüsteemist; 2)Üldreeglina Ek aval-dub energiate vahega: T= mv22/2 - mv21/2; 3) Ek on alati positiivne. §22. Potentsiaalne energia. Keha pot. en. tsentraalses jõuväl-jas. Tasakaal. Vaatleme potentsiaalses jõuväljas asuvat keha(aine-punkti). Viime välja iga punktiga, mida isel. raadiusvektor r, vasta-vusse mingi fun. U(r) väärtuse, tehes seda nii. Mingi lähtepunkti 0 jaoks võtame fun. suvalise väärtuse U 0. Et saada fun. väärtust U1 mingis punktis 1, liidame
t m rs dv dr 1 2 < F , dr >=< ma, sr >=< m , dr >=< m dv, >=< m dv, v >= mv·dv = d mv dt dt 2 (2) 1 2 1 (2) 1 1 A= d mv = mv 2 |(1) = mv22 - mv12 2 2 2 2 (1) ts rst T = 21 mv 2 sst tss rs s sst tt õs srt töö r rtr sst ts r ts õr s t rt õ töö üü t süst m1 , m2 , . . . , mn trt ri i = 1, 2, . . . , n t rt äsõ Fi ssõ i Pt rst vi t t mi r Ti = 1 m v2
annaabi.ee 
