Kodune töö nr 2 – artikli kokkuvõte: „The new covenant of employability” Antud artikkel räägib tööandjatest ja töösuhetest ning sellest, kui tähtsaks on muuutunud karjäär ja organisatsiooni edu. Enam ei mõelda niivõrd töötajate peale, mistõttu tuleb teha pidevalt tööd ja vastutada tehtud töö eest. Üha enam nõutakse töötajatelt lojaalsust ja kõrget haridustaset. Väga tähtis on töötajate koolitamine ja edasi arenemine. Sellega nad aitavad töötajaid, muutes tööd üha ergonoomiliseks, mistõttu on ettevõte üha edukam, sest on tagatud töötajate heaolu. On oluline, et inimesele sobib see töö, mida ta teeb või tegema hakkab, kuid
Muusika abil võis seda teha sama hästi kui väejuhtide patriootilisi ja sütitavaid kõnesid kuulates. Seepärast kasutati Spartas sõjameeste teelesaatmiseks aulosi [...] Nendel juhtudel mängiti rütmiliselt ühetaolist muusikat, mis võimaldas terviklikuks organismiks ühendada tohutu hulga mehi, kelle liikumist ja südametukseid sõna otseses mõistes reguleeris aulose aktsenteeritud helide muutumatu iseloomuga vaheldumine."13 Kuigi lääne muusika ja kultuur on läbi ajaloo muuutunud, jääb õpetus eetosest muusikas siiski tähtsaks pärandiks Vana-Kreeka ajast ning üldiseks muusika uurimise mudeliks. Mõtteid muusikast ja eetosest Et muusikal nõiduslik mõju on, arvasid juba vanad kreeklased, rääkimata siis tänapäevast. Päris võrreldavad ei ole muusika funktsioonid ühiskonnas, selle asemel et olla igapäevaselt vajalikuks ja funktsionaalseks komponendiks avalikus elus nagu muusika oli Vana-Kreekas, on ta tänapäeval omandanud suuresti vaid meelelahutuse
Inimese suhted haldjaga on neutraalsed. Metshaldjale ei ohverdata, kui ohverdatakse, siis näiteks ühte metsa minnes pannakse esimene mari või seen tagasi (pidavat tulema hea saak). Kui metsas aga midagi head teed, siis võid selle eest saada tasu: sattuda heale seene- või marjakohale. Metshaldjaid nähakse tavaliselt okstel kiikumas, laulmas, tantsimas, vilistamas. Metsavaimud on kõige elulisemalt alal hoitud, ristisust on nad kõige vähem muutunud (võib-olla muuutunud inimese suhtes veidi pahatahtlikumaks), kuid olemuselt ei ole nad eriti muutunud. Vepsa maailmapildis on nad praeguselgi ajal täiesti alles. Metsahaldjad tunduvad mingis mõttes veidi kurvad, tunduvat püüdvat veidi inimese poole saamisele, kuid seda nad ei saa. Eraldi nähtus on Võru- ja Setomaal eksitaja, mis tähendab eksimiskogemust mingis kohas, muutunud teadvusseisundit. Mis see eksitaja on, seda ei seletata, kuid temast räägitakse
lõpu, suleti Peakomitee ja lõpetati abikomiteede tegevus. Suur hulk raha oli juba kogutud ja 1888 uus kool ka avati, kuid probleem oli selles, et sellel ajal juba venestus käis täies hoos ja see avati venekeelse koolina. Kuigi 1880ndate alguses langes üks raske hoop teise järel, siis tagaslöökidele vaatamata oli rahvuslik liikumine eesti ühiskonda pöördumatult muutnud. Oli alanud eesti rahvuse kujunemine ja järjest enam eestlasi teadvustas endale seda (siiski ei olnud muuutunud veel üldiseks). Rahvusliku liikumise aktiiv Selel all müistetakse neid isikuid, kes levitasid rahvuslikke ideid ja ka ise neid kandsid. Mart Laari doktoritöö selleks hea allikas: ,,Arhiivi kuuluvad need inimesed, kes osalesid vähemalt ühel rahvusliku liikumise üritusel". Laar ka seda seltskond alähemalt uurinud ja koostanud andmebaasi mingi, kuhu kuulub üle 4000 inimese. Euroopa mastaabis ükssuurimaid omalaadseid andmebaase.
annaabi.ee 
