Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa. Iga tasakaaluolek võib olla nii stabiilne kui ka mittestabiilne. Stabiilsust määratakse süsteemi mudeli lineaarse lähendiga tasakaaluoleku lähikonnas. 5.3 Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteemides. -A.Ljapunovi poolt esitatud stabiilsuskontseptsioon, mis põhineb häiritud ja häirimata (e. nominaalse) liikumiste (üldises mõttes nii tasakaalu kui ka ajaliste muutumisprotsesside) võrdlemisel. Süsteem on Ljapunovi mõttes stabiilne, kui alghetkel olnud häiringu põhjustatud edasine häiritud liikumine püsib mistahes järgneval ajahetkel häirimata liikumise teatavas (kuitahes lähedases) lähikonnas, mille piire saab häiringust sõltuvana ette määrata. Asümptootilise stabiilsuse korral naaseb häiritud liikumine asümptootiliselt häirimata liikumise trajektoorile
(tunnuseid ja lõppe), s.t seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm. Sellist tüüpi esindavad turgi keeled, polüneesia ja altai keeled, ungari ja ka soome keel rohkem kui eesti keel. 3) flekteerivad e fusiivsed keeled – neis on nii tunnuseid ja lõppe kui ka liiteid, kuid need liituvad tüvele keerukate muutumisprotsesside käigus, nii et tüve, tunnust ja lõppu on üksteisest raske eraldada. Sõnamuutmises on oluline osa tüve teisenemisel, tüvesisestel häälikumuutustel, nt indoeuroopa keeltest ladina ja saksa keel (nt sks Vater, mitm Väter). Inkorporeerivad e polüsünteetilised keeled – selle jaotise on lisanud Põhja-Ameerika indiaanikeelte uurijad. Neis keeltes pole iseseisvaid sõnu, väljendid moodustatakse sõnatüvede ja lõpusarnaste aineste liitmise teel
süsteemi omadustega. Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa. Iga tasakaaluolek võib olla nii stabiilne kui ka mittestabiilne. Stabiilsust määratakse süsteemi mudeli lineaarse lähendiga tasakaaluoleku lähikonnas. Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteemides: A.Ljapunovi poolt esitatud stabiilsuskontseptsioon põhineb häiritud ja häirimata liikumiste (üldises mõttes nii tasakaalu kui ka ajaliste muutumisprotsesside) võrdlemisel. Süsteem on Ljapunovi mõttes stabiilne, kui alghetkel olnud häiringu põhjustatud edasine häiritud liikumine püsib mistahes järgneval ajahetkel häirimata liikumise teatavas (kuitahes lähedases) lähikonnas, mille piire saab häiringust sõltuvana ette määrata. Asümptootilise stabiilsuse korral naaseb häiritud liikumine asümptootiliselt häirimata liikumise trajektoorile. Üldjuhul on Ljapunovi stabiilsus laiem, hõlmates ka labiilse tasakaalu (või
Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm. Sellist tüüpi esindavad türgi (ja üldse turgi keeled), polüneesia ja altai keeled, ungari ja ka soome keel rohkem kui eesti keel. 3) flekteerivad e fusiivsed keeled neis on nii tunnuseid ja lõppe kui ka liiteid, kuid need liituvad tüvele sedavõrd keerukate muutumisprotsesside käigus, et tüve, tunnust ja lõppu on üksteisest raske eraldada. Sõnamuutmises on oluline osa tüve teisenemisel, tüvesisestel häälikumuutustel, nt indoeuroopa keeltest ladina ja saksa keel (nt sks Vater, mitm Väter). 4) Inkorporeerivad e polüsünteetilised keeled selle jaotise on lisanud Põhja-Ameerika indiaanikeelte uurijad. Neis keeltes pole iseseisvaid sõnu, väljendid moodustatakse sõnatüvede ja omamoodi lõpusarnaste aineste liitmise teel
annaabi.ee 
