· naturaallogaritm; · eksponent- ja logaritmfunktsioonid, nende graafikud ja omadused. Põhioskused · Avaldiste logaritmimine ja potentseerimine; · üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele; · eksponent- ja logaritmfunktsiooni omaduste kasutamine vastavate võrrandite ja võrratuste lahendamisel; · eksponent- ja logaritmfunktsioonide graafikute skitseerimine ja lugemine; · eksponent- ja logaritmfunktsioonide pöördfunktsioonide, nende määramis- ja muutumispiirkondade leidmine ning graafikute skitseerimine. Valemid · Arvu logaritm ja selle omadused ac = b c = loga b, kus a > 0, b > 0, a 1 log b a =b loga1 = 0 logaa = 1 log a = b 10b = a loga bc = loga b + loga c, kui b > 0 ja c > 0
diferentsiaalvõrrandid, mida loodetakse süsteemi käitumist kajastavat ning seejärel viiakse läbi eksperimente määramaks teatud süsteemi parameetrid või funktsioonid. Sarnast lähenemist on kasutatud ka hägusate süsteemide konstrueerimisel. Hägusate süsteemide konstrueerimist võib käsitleda kui 6-st sammulise eeskirja järgi toimuvat protseduuri [6]. i. Sisend- ja väljundmuutujate valik; ii. Hägusa süsteemi järeldusalgoritmi parameetrite valik; iii. Muutujate muutumispiirkondade määramine; iv. Lingvistiliste märgendite ja vastavate hägusat tükeldust moodustavate liikmesfunktsioonide defineerimine; v. Hägusa süsteemi reeglibaasi konstrueerimine; vi. Süsteemi adekvaatsuse hindamine. Küllaltki tihti realiseerub eeltoodud tegevuste sooritamine vaid lõppresultaadina soovitud hägusa süsteemi alghinnangus (seda juhul kui süsteemi kvaliteeti hinnates selgub, et advekvaatsuse mõõt ei ole soovitud
süsteemi käitumist kajastavat ning seejärel viiakse läbi eksperimente määramaks teatud süsteemi parameetrid või funktsioonid. Sarnast lähenemist on kasutatud ka hägusate süsteemide konstrueerimisel. Hägusate süsteemide konstrueerimist võib käsitleda kui 6-st sammulise eeskirja järgi toimuvat protseduuri. i. Sisend- ja väljundmuutujate valik; ii. Hägusa süsteemi järeldusalgoritmi parameetrite valik; iii. Muutujate muutumispiirkondade määramine; iv. Lingvistiliste märgendite ja vastavate hägusat tükeldust moodustavate liikmesfunktsioonide defineerimine; v. Hägusa süsteemi reeglibaasi konstrueerimine; vi. Süsteemi adekvaatsuse hindamine. Küllaltki tihti realiseerub eeltoodud tegevuste sooritamine vaid lõppresultaadina soovitud hägusa süsteemi alghinnangus (seda juhul kui süsteemi kvaliteeti hinnates selgub, et advekvaatsuse mõõt ei ole soovitud tasemel), mistõttu osutub vajalikuks edasine süsteemi
protsessi käitumist kajastavad mõõteandmed. Järelikult võib selliseid hägusaid süsteeme nimetada hägusateks ekspertsüsteemideks. Hägusa süsteemi konstrueerimine andmete baasil eeldab vastava algoritmi olemasolu. Hägusate süsteemide konstrueerimist võib käsitleda eeskirja järgi toimuvat protseduuri: sisend- ja väljundmuutujate valik; hägusa süsteemi järeldusalgoritmi parameetrite valik; muutujate muutumispiirkondade määramine; lingvistiliste märgendite ja vastavate hägusat tükeldust moodustavate liikmesfunktsioonide defineerimine; hägusa süsteemi reeglibaasi konstrueerimine; süsteemi adekvaatsuse hindamine. Kokkuvõtvalt: meil on ekspertteadmised ja lingvistilised märgendid - > liikumisfunktsioonid (numbrilised skaalad), kust saame sisendid ja väljundid. Lisaks peab meil olema genereeritud reeglite baas ja häguärastamise meetod. Kusjuures kõik andmed normeeritakse (nt kahte vahemikku
annaabi.ee 
