Vahel võib see olla piisav, et lahendada esialgset püstitatud probleemi. Sagedamini tagab ta spetsiifilisemad hüpoteesid, mida tuleb edaspidi kontrollida. 3. Eriuurimus seisneb süstemaatilises andmete kogumises spetsiifilise probleemi kohta (primaarsed andmed). Uuringu kavandamine peab selgitama, millist informatsiooni tuleb koguda, kuidas seda koguda ja keda tuleb uurida. 4. Andmeid töödeldakse ja analüüsitakse, eesmärgiks on trendid ning muutujatevaheliste oluliste seoste väljatoomine. 5. Järelduste ja soovituste väljatöötamine ning juhtkonnale esitamine. 1 1.1. Probleemi defineerimine Probleemi defineerimine selgitab välja, milleks on turu-uuringut üldse vaja läbi viia. Ta on turundusuuringu baasiks. Kui probleemi sisu on valesti analüüsitud, kulutab firma ressursse ebavajaliku ning vale informatsiooni kogumiseks. Peamiseks põhjuseks miks turu-uuringut üldse läbi viia on ju siiski kasumi suurendamine mitte vähendamine
koefitsiendina r. Pearsoni r omadused: -vahemik -1 kuni +1; -lineaarsus; -seos valimi suuruse ja seose usaldusväärsuse vahel. Korrelatsiooni praktiline väljund on ennustus (X tulemustest tuletame võimaliku Y väärtuse): kui on teada, et omaduste (testide) X ja Y vahel on kõrge korrelatsioon, siis saame X-I tulemuste abil ennustada tulemusi testis Y. Näiteks enamik sisseastumiseksami või töölevõtmise teste/katseid baseerub sellistel ennustustel. Regressioonanalüüs - muutujatevaheliste seoste kasutamine tulemuste prognoosimiseks. Lineaarne regressioon - võimaldab väljendade ennustatavaid suurusi; Faktoranalüüs - korrelatsioonimaatriksi töötlus eesmärgiga saada suurest andmehulgast teatud põhidimensioonidel rajanev struktuur. 5. Normid kui interpreteerimise alus. Normgrupp ja selle omadused. Norm tähendab standardit, millega testis saadud skoore võrreldakse. Saame öelda, kas ühe indiviidi tulemus on kõrge, keskm., madal... Seda saab öelda ainult millegi suhtes
muutuja tasemete puhul. II. VÄLINE VALIIDSUS väljendab seda, kuivõrd antud tingimuste ja katseisikutega saadud tulemused on üldistatavad teistsuguse korralduse ja teiste katseisikute jaoks. Oluliseks kriteeriumiks uuringu korratavus teistsuguste ülesannete, materjalide ja katseisikutega. III. SISEMINE VALIIDSUS - väljendab seda, kas on võimalik teha kausaalseid otsustusi muutujatevaheliste suhete kohta; st. kas üks muutuja põhjustas muutusi teises muutujas. Korralikult planeeritud ja täpselt läbi viidud eksperimendis on see võimalik, kirjeldavate vaatlusmeetodite puhul kahtlane. Põhiliseks ohuks seesmisele valiidsusele confounding - mingi muu faktor põhjustab muutusi. VAATLUS Teaduslik vaatlus toimub 1. täpselt määratletud tingimustel 2. süstemaatilisel ja objektiivsel viisil
(primaarsete andmete kogumine). Uuringu kavandamise käigus selgitatakse, milliseid andmeid ja kuidas tuleb koguda. 40 4. Andmeid töödeldakse ja analüüsitakse , eesmärgiks on seejuures trendide ning muutujatevaheliste oluliste seoste väljatoomine. 5. Järelduste ja soovituste väljatöötamine ning juhtkonnale esitamine. 41
annaabi.ee 
