1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on:
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13
1. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 2. Sisekohakäänded on: ILLATIIV, INESSIIV, ELATIIV 3. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on: AINSUS 4. Liidepartikkel on: KLIITIK, -KI/-GI 5. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on: FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on:
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on:
SUFIKS 34. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed (TA) KIRJUTAB 35. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 36. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on SÕNAVORMITÜÜBI REALISATSIOON SÕNE SÕNAVORM 37. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (TE) LAULVAT (ME) LAULAKSIME 38. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on MUUTEKATEGOORIAD 39. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? MINULE ENT 40. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS
Seetõttu ei peeta kõiki kliitikuid alati afiksiteks. * Muutmine Muutmine on morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Muutevormid väljendavad eelkõige grammatilisi seoseid, st tegelikult muudetud sõna seost lause teiste sõnadega (üldiselt mingi konkreetse sõnaga). Muutevorme saab moodustada kõikide eespool käsitletud morfoloogiliste protsesside abil. Keele muutekategooriad (ingl inflectional category) koosnevad opositsioonis olevatest morfosüntaktilistest tunnustest. Morfosüntaktilisi tunnuseid realiseerivad seega segmentaalsed või suprasegmentaalsed morfeemid, lõpptulemusena nende konkreetsed, kõnes või kirjas esinevad allomorfid. Morfosüntaktilise kategooria tunnused on omavahel opositsioonis. Mõnikord on mugav rääkida nendest kui opositsiooni liikmetest. Morfosüntaktilised tunnused realiseeruvad seega morfidena, üldjuhul nähtavate
Kliitikud on seotud, mitte iseseisvad morfeemid, kuid nad on ikka rohkem sõna moodi kui nt muutelõpud. Kliitikuid ei peeta alati afiksiteks. 23. Morfotaktika. Morfotaktika - morfeemiklasside järjestus sõnas ja seda reguleerivad piirangud. Üldiselt: liited asuvad tüvele lähemal kui tunnused ja lõpud Teatud seotud morfeemide ühesugune morfotaktiline käitumine on aluseks morfeemide distributiivsele liigitamisele. 24. Muutmine, tavalisemad muutekategooriad. Muutmine on morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Muutevormid väljendavad eelkõõige grammatilisi seoseid. Keele muutekategooriad koosnevad opositsioonis olevatest morfosüntaktilistest tunnustest. Mofrosüntaktilsi tunnuseid realiseerivad segmentaalsed või suprasegmentaalsed morfeemid. Morfosünaktiline tunnus võib realiseeruda ka varjatult e nullmorfina. Sõna muutmisel selle sõnaliik üldjuhul säilib
Superfiks – morfoloogiline suprasegmentaalne vahend Lühendamine – liitumise vastand Morfotaktika – morfeemiklasside järjestus sõnas ja seda reguleerivad piirangud Kliitik – tüvega nõrgemini seotud, liidetakse sageli juba muudetud sõnavormidele. Nt liide – ki. Muutmine – morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Väljendavad eelkõige grammatilisi seoseid. Muutekategooriad koosnevad morfosüntaktilistest tunnustest. Muutevormid - sama sõna erivormid Muutesüsteem – keele tähtsamad morfosüntaktilised kategooriad koos morfosüntaktiliste tunnustega Muuttüüp – alarühmale tüüpilise afiksite kogumi poolt määratud, käändkonnad ja pöördkonnad Deklinatsioon – substantiivide muuttüüp Konjugatsioon – verbi muuttüüp Eesti substantiivide muuteparadigmade aluseks on neliteist käänet. Kohesioon – muuteparadigmade sisemine tihedus
NULLMORFEEM- pole olemas....morfoloogiline kategooria, millel mitte kuangi ei ole mingit nähtavat märki. KOHVERMORF- läheb vaja, kui ühte elementi on sulandunud mitu funktsiooni ja neid väljendavaid segmente on võimatu üksteisest eraldada. KATKENDMORF- morf, mille sama grammatilist funktsiooni esindavad osad ei moodusta lineaarset tervikut. JÄÄNUKMORF- morfeemina tunduv, ent morfoloogilisest süsteemist väljapoole jäänud element. 17. Muutmine, tavalisemad morfoloogilised muutekategooriad noomenitel ja verbidel (arv, definiitsus/indefiniitsus, käändevormid, aeg, aspekt, tegevuslaad, isik, kõneviis, verbi käändelised vormid, tegevusobjekti määratus/määramatus) On võimatu esitleda mingit üldkehtivad morfeemide liigitusalust või kategooriate jaotust, siiski võib märkida rea morfoloogilisi klasse, mida on võimalik tuvastada ja määratleda paljudes maailma keeltes. Säärased on nt peamised sõnaliigid, mida vahel
annaabi.ee 
