kasutatava keele hulka, aga jääb siiski kaugele maha hiina keelest. Kuid samas on hispaania keele kõnelejate arv jõudsalt kasvamas tänu Ladina-Ameerika rahvaarvu kiirele tõusule. (http://en.wikipedia.org/wiki/Spanish_language, http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keel) Keele struktuur Eessõnad Erinevalt paljudest teistest keeltest, kaasaarvatud eesti keelest, puudub hispaania keeles käänded. Sõnad muuteid antakse edasi eessõnade abil ning eessõnad on muutumatud. Eessõnad jagunevad kaheks: lihteessõnad, mis koosnevad ühest sõnast ja ühendeessõnad, mis koosnevad kahest või enamast sõnast. Näiteid eessõnadest: A/Al kuhu ? Voy al museo. - Ma lähen muuseumi. De/Del kust ? Yo vengo de la museo. - Ma tulen muuseumist. En kus ? Yo en el medico. - Ma olen arsti juures. Con kellega ? Hablo con Juan Räägin Juaniga.
köidet, oodet, riket) · Ains illat tugevaastmeline sse-lõpuline (ikkesse, köitesse, lõkkesse, mõistesse, raidesse, süütesse, tekkesse) · Küttesse e kütte, kütkesse e kütke, lappesse e lappe, palgesse e palge · de-mitmus moodustatakse tunnusega te nõrgaastmelisest tüvest (kärbetesse, loodetes, märgetest, raietelt) · Mitm part i-tunnuseline ja d-lõpuline, tugevaastmeline (karjeid, lõikeid, muuteid, petteid) · i-mitmus üldkasutatav (hindeis, lähteist, nähteile, tõmbeilt) · pale: palge:palet / pale:pale:palet · kiire:kiirge, kiire: kiire, ohe:ohke, ohe: ohte, puhe: puhke, puhe:puhet PÕHITÜÜP LIIGE · liikme, liiget, liikmesse, liikmete, liikmeid, liikmetesse e liikmeisse · ains nom lõpevas e-ga, gen asendub me-ga või ne-ga (hitse, koole, pritse, seeme, säile, vööde) · sõnad mitu, mitu-setu, setu ja võti VORMISTIKUST:
t nad on samas sõnavormis üksteisega asendamatud, kuid grammatiliselt tähenduselt identsed. Morfofoneem – foneemid, mis võivad muutuda ühe morfeemi sees, nt sõda : sõja (tüves), käige – saatke (tunnuses) = foneemide suhe oma grammatilisse ümbrusse. Paradigma – morfoloogiliste kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulk. Keele morfosüntaktilised omadused määravad selle, missuguseid muuteid eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma. Defektiivne paradigama (või vormistik) – kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära – ärge(m) – ärgu. Algvorm – tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin
Morfofonoloogia reguleerib ka seda, missugused häälikujärjendid on vormides lubatavad ja missugused mitte, nt laps : lapse : *lapst > last. Morfeemide vaba vaheldus sama funktsiooni täitmiseks on keeles mitu erinevat samaväärset võimalust, nt sisseütlevas kivisse e kivvi või mitmuses tänavatel e tänavail. 11) Paradigma kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulk. Keele morfosüntaktilised omadused määravad selle, missuguseid muuteid eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmamudel WP (Word and Paradigm), taksonoomiline strukturaalne mudel IA (Item and Arrangement), generatiivne reeglipõhine mudel IP (Item and Process), kahetasandiline morfoloogiamudel. Defektiivne paradigama (või vormistik) kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära ärge(m) ärgu
annaabi.ee 
