Muusika roll aegade jooksul Muusika on tekkinud sellest ajast peale, kui tekkis mõtlev ja kõnelev inimene siia maailma.Muusika on aegade vältel teinud väga suure pöörde ja on välja kujunenud tuhandeid erinevaid muusikazanreid ja stiile. Kunagi, aegade alguses oli muusika väga lihtne ja koosnes vaid mõnest heli tekitavast `'intstrumendist''ja mille vokaalne osa oli ainult erinevad häälitsused jne.Kui arenesid välja muusikapillid, siis see muutis muusika ajalugu tunduvalt.Juba tuhandeid aastaid tagasi leiutati esimesed pillid, millega tehti muusikat ja mille järgi tantsiti ja lõbutseti jne. Kui küsida,et miks on tekkinud muusika, siis vastus minu arust kõlaks nii muusika on
Suurima uuenduse sel ajal viis läbi M. Luther, kes avaldas 1517.aastal oma 95 teesi, mis seadsid paavsti autoriteedi kahtluse alla ning viisid välja usureformini. Humanistid ja humanism on tugevalt renessanssiga seotud. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Humanism tegeles sel ajal antiikkunsti uurimisega, hiljem, alates Petracast, hakkas humanism tähistama inimete kaitset kiriku „orjuse” eest. Renessansi ajal valitses miteid muusikazanreid (nt motett, madrgal, caccia, sansoon, velletto jne). Instrumentidest kasutati enim orelit, klavessiini, trompetit ja lautot jm. Alates renessanssist muutus instrumantaalmuusika iseseisvaks, enne seda ei kirjutatud. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest. Muusikat seoti järjest enam teksti ja rütmiga. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt
Rhythm and Blues Rhythm and Blues (lühendatult R&B) on välja kujunenud 1940. aastatel USA-s dzässist, bluusist ja gosplelist. See on popmuusika zanr. R&B'st on välja arenenud veel teisigi muusikazanreid nagu rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Algselt esitasid seda afroameeriklased, kuid praegu on see levinud üle maailma. Seda muusikastiili iseloomustab lihvitud mitmehäälne vokaalpartii ning ansambliliikmete endi kirjutatud tekstide ja muusika kasutamine. Selle zanri esiisaks on blues, millest kasutati tempot. 50-ndatel aitasid stiili menule tublisti kaasa Ray Charles, The Drifters, The Coasters. Ajalugu:
,,Perpetuum mobile" Esimene pool oli eredakõlaline ja omanäoline. See iseloomustas eesti muusika vaimu tol ajastul.Sel ajal lõi ta ka eesti esimese dodekafoonilise helitöö. Teine periood tema loomingus on nimetatud tintinnabuli. Seda perioodi iseloomustab habras, staatiline ja iga heli kuulatav toon. Esimene teos selles perioodis klaveripala ,,Aliinale". Ruttu sai tuntuks ka ,,Tabula Rasa". Uuel perioodil suurenes vokaalosa tähtsus. Mitmed ladinakeelsed katoliku kiriku klassikalisi muusikazanreid kasutav muusika. ,,Johannese passioon", ,,Magnificat" Elust: Arvo Pärt lõpetas Tallinna konservatooriumi Heino Elleri õpilasena. Töötas mõnda aega Eesti Raadios. 1980.aastal emigreerus Pärt Saksamaale, kus ta elab praeguseni. Käib sageli Eestis, aitab koore enda loomingu esitusteks valmistamisel. Ta on valitud mitme Euroopa konservatooriumi audoktoriks ja saanud mitmeid auhindu.
Barokk- ajajärk 1600-1750. Väliselt tore ja ilutsev. Priiskav õukonna elu. Loomulik oli tühine ja labane. Kristlik kirik lõhenes. Kolmekümneaastane sõda. Pingestatud süzee. ÜLDISELOOMUSTUS On pärit poliitiliselt killustud ülem Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi. Siia kogunes enamik muusikazanreid. Kaalukaks oli muutused kompositsioonitehnikas: duur ja mollhelilaad. Polüfoonia asemele monoodia- ühehäälne meloodia. Saatega monoodia. Vokaalne muusika on seotud tih tekstiga. Muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. Meloodia matkib kõnet v deklamatsiooni. Iseloomulik harmooniasaade on basso coninuo-katkestamatu bass. Ehk generaalbass. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemasti kaks pilli: Basspill ja harmooniapill. Basspill- tsello, viola de gamba, fagott, violoon
kultuurimälust. Tema looming on läänemaailma muusika arenguga sujuvalt kaasas käinud, ent ükski stiiliuuendus pole haaranud tema tegemisi üleni endasse. Heliloojana on Mägi jäänud selgelt omanäoliseks, suveräänseks ja siiraks ning tema taotluseks on individuaalselt rahvuslik helikeel. Esimesse Eesti Vabariiki sündinuna on Mägi pärit ajast, kui naisheliloojad moodustasid ilmselge vähemuse. Looming- Ester Mägi on viljelenud erinevaid muusikazanreid ja loonud muusikat erinevatele koosseisudele. Tema loomingus on tähtis koht kammermuusikal. Tema loomingus on sageli rahvamuusikaelemente. looming on arvukas, zanridelt ja koosseisudelt mitmekesine. Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väljenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule.Ester Mägi loomingu allikaks on tihtipeale just rahvaviisid, millega tegelema suunas teda tema õpetaja Mart Saar. Mägi muusika on enamasti lüüriline. See on
Sündis 10. jaanuaril 1922 aastal. ` Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1952. Mägi varaseim, 1950. aastate looming kannab rahvusromantismi pitserit. 1960. aastatel kasvab tema teostes eesti rahvamuusika mõju ning koos sellega diatoonika ja variantse arenduse roll. Ester Mägi on viljelenud erinevaid muusikazanreid ja koosseise, suur osa tema teostest on pühendatud kammermuusikale. Tema loomingus on sageli rahvamuusikaelemente. Ester Mägi looming on arvukas, zanridelt ja koosseisudelt mitmekesine. Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väljenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule. Mägi muusika on enamasti lüüriline. See on küll vaoshoitud, kuid ilmekas, tundeline,
kroonimispidustustel. Ka Henry Purcell laulis poisina kaasa Chapel Royali kooris, pärast häälemurret määrati 14- aastane Purcell kuninga pillikogu ülevaatajaks ja noodikopeerijaks. Hiljem tegutses ta organistina Westminster Abbeys ning Chapel Royalis ning oli kuninga puhkpilli- ja klahvpillikogu ülevaataja. Muusikat oli Purcell õppinud tuntud helilooja ja organisti John Blow (1649-1708) juures. Purcell viljeles kõiki tollal aktuaalseid muusikazanreid. Ta on kirjutanud kirikumuusikat, pidu- ja leinaoode, vioolaansambleid, soololaule ja muidugi teatrimuusikat. Muusikaga teatrietendused olid Inglismaal väga armastatud. Kogu sajandi jooksul esitati rohkesti maskimänge. Uue nähtusena võitsid publiku poolehoiu semiooperid ("poolooperid"), kus leidus küll ohtralt muusikat (avamäng, retsitatiivid, aariad, laulud, ansamblid, koorid, tantsud), ent peategelased olid kõnerollid ja tegevust viisid edasi kõnedialoogid
annaabi.ee 
