-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud võrdlemisi kirevaks. 1970. aastatel alustanud heliloojad olid väga erinäolised ja kirjutavad väga erinevates zanrites, võrreldes eelneva põlvkonnaga. 20. sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Heliloojate silmaring oli avardunud oluliselt. Suur huvi tekkis muusikateatri vastu. Nende helilooming oli palju vähem seotud klassikalise muusikavormidega. Paljud heliloojad kasutavad oma teostes arvutit. Silmapaistvamad olid Raimo Kangro, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür. René Eespere- Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht. Hästi palju kasutab helilooja ühe motiivi kordust ja tänu sellele jääb meloodia hästi meelde. Isegi siis kui lugu on natuke raskesti mõistetav, mingil määral impressionistlik. Iga lugu on
Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970. - 1980. aastatel. 20.sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Laienes loodud muusika kultuuritaust, heliloojaid huvitas euroopa muusika algaegadest kuni uusimate rokkmuusika suundadeni välja, samuti ka eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür. Erkki-Sven Tüür(16.10.1959) Helilooja Erkki-Sven Tüür sündis ning kasvas Kärdlas
sarnased, siis 1970. aastatel alustanud heliloojad seevastu olid vga erinolised. 20. sajandi lpukmnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate hendamine. Oluliselt laienes ka loodud muusika kultuuritaust - heliloojate silmaringi oli kerkinud nii euroopa muusika oma algaegadest kuni rokkmuusika uusimate suundadeni kui ka eksootiliste maade muusika. Selle plvkonna heliloojad kirjutavad vga erinevates anrides. Nende muusika on palju vhem seotud klassikaliste muusikavormidega kui nende eelkijatel. Suurt huvi tunnevad nad ka muusikateatri vastu. Uusi vimalusi on leitud elektroonilisest muusikast ja multimeediast, paljud heliloojad kasutavad oma ts arvutit ning on katsetanud ka live-elektroonika vimalustega. Mitu selle plvkonna heliloojat on oma muusikukarjri alustanud rokkansambli juhina. 1970. aastatel alustanutest ratas algul kige enam thelepanu Raimo Kangro. Ta tuli eesti muusikasse plahvatuslikult, meeldejva ning efektse loomelaadiga. 1980
mõjud. Nii jõudsid maadeavastajate vahendusel keelpillid- viiul, kitarr-, mis peagi leidsid tee ka indiaanlaste muusikasse. Tähtsal kohal on tänini hõimud lipulaulud ja hümnid, eriti ühistel tseremooniatel. Afro-ameerika muusika. Dzäss tekkis Ameerikas XIX sajandi viimastel aastakümnetel. Sellele eelnes paari sajandi pikkune kujunemisprotsess: Aafrikast sisseveetud orjade kokkupuuted eksisteerivate euroopalike muusikavormidega, nende hulgas ka rahvalauludega, panid aluse nn. afro- ameerika muusikale. Selle tuntumateks alaliikideks kujunesid töölaulud, spirituaalid ja bluus. Spirituaal on ameerika neegrite keskel sündinud vaimulik laulumuusika Afro-ameerika muusika on maailmas ainulaadsemaid folkloorivorme, mille rütmikas ja kõlalises küljes on säilinud aafrikapärase muusikatunnetuse elemente, meloodial ja harmoonial on aga euroopalik ilme
annaabi.ee 
