MUUSIKA Ballett muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria Blues jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. H...
SONAAT-ALLEGRO VORM Muusikateose vormi määrab ära see, milline on muusikaline materjal, kas see kordub või muutub. Ja kuidas muutub/kordub. Kui juba õpitud muusikavorme kolmeosalist muusikavormi, rondot ja variatsioonivormi kasutavad heliloojad mitmeosaliste muusikavormide II, III ja IV osa vormina, siis nende samade mitmeosaliste muusikavormide I osa kirjutatakse tavaliselt SONAAT-ALLEGRO vormis. Selles muusikavormis on 3 alajaotust: EKSPOSITSIOON- esitatakse kaks iseloomult vastandlikku meloodiajuppi ehk TEEMAT. Kõigepealt PEATEEMA, mis on tavaliselt ergas, mehine. Seejärel kuuleme KÕRVALTEEMAT, hoopis lüürilisemat ja leebemat meloodiat, mis on kindlasti hoopis teises helistikus, kui peateema
Koostajad: Mona Schiff ja Triine Puppart Juhendaja: Laine Lehto INDONEESIA MUUSIKA INDONEESIA Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. See on mitmekesisekultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri - hinduism, budism – mõjusfääris. 15.saj jõudis Indioneesiasse islam, millest jäi puutumata vaid Bali saar. Indoneesia puhul ei võimalda muusikavormide ja nendega seotud kunstiliikide rohkus rääkida ühtsest kultuurist – regionaalsed erinevused on niivõrd suured. VEEL INDONEESIAST Märksõna, mis esimesena seostub selle piirkonna muusikaga on gamelan. See sõna tähistab nii muusikastiili kui ka instrumentide gruppi. Gamelaokestrid koosnevad mitmesugustest metallplaatidega instrumentidest ja häälestatud gongidest. Orkestrisse kuuluvad nt: gongid ja ksülofonid, puhk- ja keelpillid.
eeskujulik. Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja Napoleoni sõdadest. Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. Klassitsismil on kolm perioodi: 1) 1720-1760 eelklassitsismi periood. Uued muusikavormid ja zanrid. 2) 1760-1780 varaklassitsismi periood. Eelmisel perioodil tekkinud muusikavormide väljakujunemine. Mozarti ja Haydni varajane looming. 3) 1780-1810 klassitsismi kõrgaeg. Põhiosa: Mozarti ja Haydni tähtsamate teoste valmimise periood ja Beethoveni esimesed teosed. Klassikalise stiili kujunemine Olulisemad vormid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. Kuni 18. sajandini ,,tellis muusika" õukond ja kirik. 18. sajandi alguses hakkasid heliloojad suhtlema lihtrahvaga ning loomingu aluseks on tavainimese elu. Uus stiil instrumentaalmuusikas sai alguse Itaalias
(,,Elupõletaja tähelend"), seeriatehnika periood. ,,Kuuik"- A-Honegger, (,,Kuningas Taavet"), D. Milhaud (,,Härg katusel"), F. Poulenc (,,Teresiase tissia") G. Auric, L. Durey, G. Tailleferre. 5. Ekspressionismi tunnused, esindaja: A. Schönberg, tähtsamad teosed. Atonaalsus- loobumine helistikest, seeriatehnika, dodekafoonia- 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine- kõnelaul. Vanade muusikavormide kasutamine, orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg- tonaalne periood (,,Pelleas ja Melisande"), atonaalne periood (,,Ootus", ,,Kuu- Pierrot"), dodekafooniline periood (,,5 pala klaverile" op.23), mitme stiili koostoime ajajärk(,,Ellujäänu Varssavist") 6. G. Gershwin ja tema loomingu lühiiseloomustus, tähtsamad teosed. ühendas spirituaali ja bluesi rütme kasutas ,,mustade muusikat"
tähendab ladina keeles "väljendust" ning ekspressionistid olid oma mõtete ja tunnete väljendajad. Esikohal kunstniku mõtted ja elamused. Põhiteema on inimene ja teda ahistav ühiskond. Esimese maailmasõja eelne katastroofi eelaimdus, inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus need on teemad, mida ekspressionistlik kunst väljendas. Atonaalsus - puudub kindel helistik. Dodekafoonia - intellektuaalne 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine (nn. kõnelaul). Vanade muusikavormide kasutamine, nt. fuuga, süit. Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Muusika: Schönberg, A. Berg, A. Webern Kunst: Barlach, Nolde, Triik, Viiralt Kirjandus: Stadler, Under, Semper Raveli loomingu omapära: - palju Hispaania folkloori mõjutusi - väga hea orkestrikäsitlus, orkestri värvide tundmine N: orkestreeris Mussorgski ,,Pildid näituselt" - dzässi elemente
Loobuti programmilisusest. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Esindajad: Igor Stravinski, Carl Orff, Arthur Honegger. Eestist: Cyrillus Kreek, Eduard Tubin(ballett `Kratt'), Eino Tamberg(`Concerto grosso'), Jaan Rääts(III sümfoonia), Kuldar Sink, Arvo Pärt (`Partiita')Veljo Tormis (`Avamäng nr 2'), Raimo Kangro(esimesed teosed.). Ekspressionism. (20.saj algus).Atonaalsus ja dodekafoonia.Loobuti helistikest. Dissoneerivad kooskõlad.Kõnelaul.Vanade muusikavormide kasutamine(fuuga,süit). Esindajad: Richard Straussi ooperid, Anton Webern. Eestist: Mart Saare varasem laululooming, Eduard Tubin, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt(`Nekroloog'). Avangardism. (50 60ndad).Mõiste, mille alla on ühendatud mitmed kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid(näit.serialism,aleatoorika,pointillism,elektronmuusika). Eksperimenteeritakse. Serialism dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud