Unistuste muusikatund Minu unistuste muusikatund on selline kus me teeme arvutite ja seadmete abil muusikat. Meile võiks õpetada milliste arvuti programmidega saab muusikat teha ja milliste seadmete abil saab mida muusikas teha. Me võiks õppida kuidas teha kolme erinevat muusikastiili: mingi tehno muusika, mingi muusika elektripilliga (nagu võiks mingi rütmi elektrikitarriga valmis teha ja selle arvutis kokku panna) ja võiks veel midagi erilist teha. Alguses, kui kõik programmid (magix music maker ja sellised asjad) ja tööriistad (miksripult ja sellised asjad) tutvustatud on, proovime mingi ühe minutilise viisi kokku panna nii, et meil on kirjeldus selle viisi tegemiseks tahvli ees (näiteks: 00:00:13, lisa bassi löök, 00:00:17, lisa bassi löök, 00:00:20 lisa 4 sekundilise kitarri mäng) ja meil kõigil peaks lõpus tulema sama laul. Peale seda hakkame mingit muusikat remixima (vahetame bassi tugevust, pikendame ja kustutame osasid jne). Pä...
Tunnikonspekt. 1. Tunni teema: Sügise meeleolu, rütmid, astmed 2. Laulu õpetamine ,,Sügis aias" rändnoodi järgi 3. Laulude kordus: ,,Tähestikulaul", ,,Tere kool", ,,Kus on minu koduke" 4. Astmete, rütmide kordamine 5. Muusika kuulamine: Antonio Vivaldi ,,Sügis" Kasvatuslikud eesmärgid: avardada laste maailmapilti innustada lapsi loovusele Huvi süvendamine ümbritseva keskkonna vastu Meeleolude mõistmine Musitseerimisrõõmu tekitamine Õpetuslikud eesmärgid: Rütmitaju arendamine läbi rütmiharjutuste, laulude Muusikalise kirjaoskuse arendamine Hääle kujundamine läbi laulmise Tutvustada klassika muusikat Rütmikoordinatsiooni arendamine Aktiivse muusika kuulamisoskuse, analüüsimisoskuse arendamine. Aja Tunni sisu Metoodilised juhised alajaotuse d 10 min. 1. Tunni alustamine Nõuda forseerimisvaba ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Pedagoogika. Eelkooliealise lapse päevakava. Pille Jürisaar HT´09 Juhendaja K.Luts Pärnu 2010 Lapse päevakava 7.30-8.30 Laste vastuvõtt, vabategevus rühmas 8.30-9.00 Hommikusöök 9.00-9.45 Vabategevus, mängud 9.45-10.30 Muusikatund, liikumistund 10.30-11.00 Ettevalmistus õueminekuks 11.00-12.00 Vabategevus, liikumismängud ja vaatlused õues 12.00-12.30 Õuest tulek, ettevalmistus lõunasöögiks 12.30-13.00 Lõunasöök 13.00-15.00 Päevane uni 15.00-15.30 Ärkamine, vabategevus 15.30-16.00 Õhtuoode 16.00-16.30 Käeline tegevus, lõikamine kääridega , liimimine jm. 16.30-18.00 Vabategevus toas või õues See on ühe päeva kava. Päeviti osad tegevused vahetuksid.
31.10.1632 15.12.1675 Delftis, Hollandis Vanemad : Ema Digna Baltens Isa Reynier Jansz siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Suri 1652 1653 vahetas usku, abiellus Catherina Bolnes´iga 8-11 last Karjäär Õppis Leonard Brameri juures. Avastati alles 1866 a. prantslasest kriitiku Theophile Thoré poolt. Varajasemas loomingus enne 1657 a. maalis ajaloolisi maale nt Piiblist, mütoloogiast ja antiik ajaloost Hiljem olustikumaale Maalid Kupeldaja Muusikatund Kirjalugeja avatud akna Konserdis kolmele juures Kirjalugeja sinises Klaas veini Kirjalugeja kollases Daam kahe härraga Kirjakirjutaja ja Tänav Delftis teenijatüdruk Seisev virginaalimängija Istuv virginaalimängija Tüdruk pärlkõrvarõngaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
16 saj hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika üksteisest eralduma. Hakati pillidele ja laulmiseks erldi muusikat kirjutama. Uudsetest pillidest võeti kasutusele klavessiin ja klavikord, keelpillidest viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tsello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink. Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund. Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett a capella, mitmehäälne, algselt vaimulik teos. A capella- ilma pilli saateta vokaalmuusika. 2) madrigal- kahe või kolme häälne karjase või armastuslaul 3) sansoon- prantsuskeelne, ilmalik, polüfooniline laul. Polüfoonia - mitmehäälsus, kus igal häälel on oma liin(viis) ja kõik hääled on võrdse tähtsusega. 4)Villanella- talupojalaul 5)balletto-tantsulaul Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks vara-, kõrg- ja hilisrenessanss
Robert Annus Robert Annus on sündinud 19.mail 1984 Tallinnas, ta on eesti näitleja ja lavastaja. Robert õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja oboed ning lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana, aastatel 2008-2013. Ta oli ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht.Tema elukaaslane on näitleja Maria Soomets, kes sündis 21.veebruaril 1979 ning ta on Eesti näitleja. Neil on tütar Noora, kes sündis 5.juunil 2010.Robert Annus tunnistas, et kuigi tal oli valida nii näitlemise kuimuusiku karjääri vahel, valis ta lavakunstikooli astudes esimese tee."Klassikalise muusiku elus on rohkem üksindust, teater on oma olemuselt kollektiivsem, kuid meistriks saamisel määrab tegelikult ikka harjutatud tundide hulk - kui palju oled pilli harjutanud," arvas Annus Kroonikale antud int...
Marmorõu. Diego Velazquez: Vulcanuse sepikoda Õuedaamid Breda alistamine Paavst Innocentius X portree Rubens: Ristilt võtmine Minerva kaitseb Paxi Marsi eest Leukippose tütarde röövimine Anthonis van Dyck: Charles I portree Jan Vermeer van Delft: Delfti vaade Piima kallav teenijatüdruk Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Muusikatund Kunstnik oma ateljees Frans Hals: Naerev kavaler Rembrandt: Autoportree 34 aasta vanusena Autoportree Saskiaga Kadunud poja tagasitulek Dr. Tulpi anatoomialoeng Danae Öine vahtkond Nicolas Poussin: Arkaadia karjused Poeedi inspiratsioon Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Hispaania 17. sajandi skulptuuris pole peaaegu märgata itaalia renessansi mõjusid,
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?...................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
