Tuntumad muusikakollektiivid on riiklik sümfooniaorkester (asut.1926), riiklik akadeemiline koor "Latvija"(1942), kammerkoor "Ave Sol" (1969), ning televisiooni ja raadio segakoor (1940) ja ka estraadiorkester (1966) Ajalugu Kunstmuusikat hakati looma 1860. aastal. Oluline osa muusikakultuuri arengus kuulub laulukooridele. Laulupidusid korraldatakse 1870.a.-ist, esimene üldlaulupidu peeti 1873 Riias. Tolle aja tähtsad muusikategelased olid J.Cimze, K. Baumanu ja E.Vigners Esimene läti ooperiteater asutati 1913, Rahvuslik Ooperiteater aga 1919 Riias. Tuntumad dirigendid T.Reiters (1884-1956) L.Vigners A.Jansons E.Tons (1917-67) Läti rahvamuusika Rahvalaulud on põhiliselt ühehäälsed (on ka burdoonset mitmehäälsust) Põhilaadilt lüürilised Valdavalt olustiku-, töö- ja tavandilaulud (sh. pulma- ja liigolaulud) Tuntuimad rahvapillid on kandletaoline kokle, poognaga mängitav giga,
Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont X 992-1050 Guido
Rudolf Tobias (1873-1918) Artur Kapp (1878-1952) Mihkel Ldig (1880-1958) Mart Saar (1882-1963) Peeter Sda (1883-1920) Artur Lemba (1885-1963) Heino Eller (1887-1970) Cyrillus Kreek (1889-1962) Heliloojate III plvkond (sndinud 1895-1915) 1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus krgemad muusikakoolid. petajateks said neis peamiselt vljaspool Eestit ppinud eri rahvusest muusikud. Sel ajal naasid keeruliste olude tttu Venemaalt ka mitmed seal tuntud ja hinnatud muusikategelased (Artur Kapp, Artur Lemba) ning asusid tle Eestis, nende teadmised ja oskused andsid noorele eesti kultuurile vga palju. Eesti heliloojate uuel plvkonnal oli muusikalise hariduse omandamine tunduvalt lihtsam kui eelmistel, sest nemad said ppida kodumaal. 1920.-1930. aastatel kujunes vlja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures ppinud Tuudur Vettik, Riho Pts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eesktt palju
Venemaa ja Eesti vahelised seosed pole olnud ainult ühesuunalised, ka Eesti kultuuritegelased on aktiivselt osalenud ja osa saanud vene kultuurist. Peterburis on õppinud paljud eesti kunstnikud: skulptor Amandus Adamson (18551929, "Russalka" monumendi ja L. Koidula mälestussamba autor), maalikunstnik ning Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik Johann Köler (18261899), Ants Laikmaa (18661942). Peterburi Konservatooriumis õppisid mitmed eesti muusikategelased: heliloojad ja organistid Mart Saar (18821963) ja Peeter Süda (18831920), helilooja ja pedagoog Heino Eller (18871970), dirigent Neeme Järvi (1938). Vene kinematograafiainstituudi (VGIK) või teatrikooli (GITIS) läbisid eesti filmirezissöörid Arvo Iho (1951), Kalju Kiisk (1926), Grigori Kromanov (19281984), Valentin Kuik (1945), Leida Laius (19231996) jpt. Eesti lauljad olid Venemaal, eriti nõukogude perioodil, väga populaarsed: vene rahva vaieldamatuks
kahel erialal: komponist ja pianist. Naases kodulinna. Toimus ülimenukas kontsert. Suurt rolli etendas tutvus ja sõprus ühe teise Norra heliloojaga Rikard Nordraak. Organiseerisid muusikaühingu muusika propageerimiseks. Propageerisid Taani, Rootsi ja Norra heliloojate loomingut, ühingu nimi Euterpe. 1885 rajas Grieg Troldhaugeni, seal elas ise ja seal tema majamuuseum. See natuke Bergenist väljas. 1898 organiseeris Bergenis Norra muusikafestivali. Seal osalesid kõik Norra heliloojad ja muusikategelased. 1906-07 toimusid kontsertturneed nt Prahas, Londonis, Saksamaal (viimasel eluaastal). Looming Kõige arvukam osa soololaulud ning klaveri- ja orkestripalad. Üle 140 soololaulu. Väikevorme klaverile üle 150. Kirjutanud viiuli- ja klaverisonaate. 2 klaverikontserti, esimene maailmakuulus, teine lõpetamata. Klaverikontsert nr 1 I osa (a-moll) Väga lüüriline muusika, laulvad meloodiad. Hästi põhjamaine looming, alati mängib olulist rolli loodus. Kasutab Norra rahvamuusikat.
annaabi.ee 
