RETSENSIOON Külastasin teisipäeval 25.11.2014 Keila muusikakooli kus esitas Peeter Vähi kontserdi ``Muusika Eestimaale``. Peeter Vähi sündis Tartus ning õppis akordionit, kontrabassi ja muusikateadust. 1974. aastal alustas Vähi Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid professor Eino Tambergi käe all ning 1980 omandas heliloojadiplomi. Vähi on töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis ning tegutsenud plaadiprodutsendina. Käesoleval hetkel on Peeter Vähi ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht ning muusikafestivalide "Orient", "Klaaspärlimäng" kunstiline juht, Heliloojate Liidu juhatuse liige, Budismi Instituudi nõukogu
serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausenit peetakse elektronmuusika isaks. Stockhausen sündis Kölni lähedal. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Ema sattus hiljem vaimuhaiglasse. Isaga olid tal keerulised suhted, seetõttu hakkas ta varakult iseseisvalt elama. 1947. hakkas õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis muusikapedagoogikat ja klaverit. Samal ajal õppis Kölni ülikoolis muusikateadust, filosoofiat ja keeli (foneetika). Sügavam huvi kompositsiooni vastu tekkis alles 1950ndate alguses. Alustas õpinguid Pariisis Messiaeni käe all (teooria ja analüüs), vahel võttis tunde ka Darius Milhaud`lt (kompositsioon). Seejärel osales ta Darmstadti suvekursustel, kus tutvus põhjalikumalt serialismiga. Oluline oli ka kokkupuude Pierre Schafferiga, kellel oli sel ajal muljetavaldava tehnikaga suur stuudio. Stockhausen töötas õpetajana ning andis loenguid nii
Leiutas neo-Riemanni teooria. On kirjutanud artikkleid muusika interpretatsioonist. Ta kirjutas palju klaveritsükleid, laule, klaverisonaati, kuus sonatiini, viiuli sonaati ja keelpillikvartett. August Ferdinand Hermann Kretzschmar saksa muusikateadlane (19 January 1848, Olbernhau 10 May 1924, Berliin) oli organist ja kantori Karl Dankegott Kretzschmari poeg. Oli õppinud Dresdenis ja Leipzigi ülikoolis filosoofiat ja L. konsis muusikateadust. 1871 õpetas ise L. konsis muusikateooriat ja teisi aineid. 1876. aastast oli lühikest aega Metzi teatri orkestri juht. Sõitis Inglismaale ja Itaaliasse muusikateaduse retkedeks ning siis jäi 10 aastaks Rostoki, kus juhatas linna orkestrit. 1887-1904 oli ta uuesti L.-is muusikadirektorina ülikoolis. 1890. aastast oli erakorraline professor, samal ajal ta juhatas linna ühe koori ja orkestri. Tegutses professorina 1904 aastast Fridrich Wilgelmi ülikoolis. 1907-1922 juhtis ta vaimuliku
muusikute oratooriumeid ja kantaate. 1904. aastal tuli Tartusse elama Rudolf Tobias, kes ka toetas ja aitas Lätet suurvormide ettekandmisel (Peetsalu 2004: 62- 64). 2 Seda allikat on kasutatud kogu peatüki vältel, kui just ei ole lõigu lõppu muud viidet pandud. 3 1907. aastal taandus A.Läte kuultuurielust arstide soovitusel. Sellel perioodil tegeles ta pigem nö “muusikateadust”, uurides akustikat, värvimuusikat ning täiustades ka klaveri ehitust. Sellel ajal kirjutas ta ka muusikaraamatuid (nt “Klaverist ja selle ehitusest”) (Peetsalu 2004: 62-64). 1937. aastal juhtis Läte oma surnud venna klaveritöökoda Sprenk-Läte. Aleksander Läte suri 8. septembril 1948. aastal 88 aastaselt (“Aleksander Läte - Vikipeedia”, 2016). Tunnustused3 ● Nõo valla aukodanik ● 1935. aastal Tartu Ülikooli audoktor ● 1945
kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja muusikale. Kunstnik: Ellen Cairns Lähemalt: Ellen Cairns on lõpetanud Glasgow Kunstiakadeemia (Glasgow School of Art) ja Slade'i Kaunite Kunstide Akadeemia Londonis. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline kunstnik. Osades: Nemorino, kohalik töömees: Cataldo Caputo Lähemalt: Cataldo Caputo õppis laulmist Niccolo Piccinni nimelises Bari Riiklikus konservatooriumis ja muusikateadust Lecce Ülikoolis. Cataldo Caputo on võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse, olulisemad neist on Ferruccio Tagliavini nimeline võistlus Deutschlansbergis (2003, Austria) ja Tito Schipa nimeline lauluvõistlus Lecces (2009). Adina, poeomanik: Kadri Kipper Lähemalt: Kadri Kipper lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri cum laude 2012. aastal. Aastail 20102012 oli ta Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia liige ja aastast 2012 Rahvusooper Estonia solist.
Milan Kundera (sünd. 1929) Kunagi kirjutas Arthur Rimbaud: ,,Kindlasti peab olema modernne". Milan Kundera on arutlenud, et lõppenud aastaajal (20. sajandi) jooksul saigi kõigi sooviks olla modernne, ent see mõttelaad, nagu ka usk progressi, viibib tegelikult kriisis, mille tõttu on tänapäeval ainus modernismi vorm, mis väärib seda nime, antimodernnne modernism. Tsehhi-prantsuse kirjanik Milan Kundera on sündinud Brnos ning õppinud Prahas Karli ülikoolis muusikateadust, kirjandust ja esteetikat, hiljem filmikoolis ka reziid ja stenaristikat. Ta alustas tõlkimise, luuletuste ja näidendite kirjutamisega, mängis teatrilaval ja dzässbändis. Peagi sai tema teoste üheks põhiteemaks sõjajärgne Ida-Euroopa suletud poliitilises süsteemis toimuv; astudes vastu ideoloogiselt mõjutatud kirjanduse üksluisele realismile, naeruvääristas ta kommunistlikku reziimi absurdsust ja inimvaenulikkust. Kundera mänglev ja samas tõsine
annaabi.ee 
