November 1940 kell 12.00. Miski polnud enam endine. See oli lõpp muusikaseltsi vaimule, mõttele ja tegutsemisele. Isetegevusest oli saanud käsutäitmine. Vabadusest sund. See oli mu elu esimene ajalookonverents, millest ma osa võtsin. Minu jaoks oli seda kõike päris huvitav teada saada. Kõik millest räägiti oli huvitav ja sain ka palju uut teada Eesti vallamajadest Harjumaa näitel, muusikaseltside asutamisest ja tegevusest (19. saj II, 2. saj. I poolel) ja Jüri muusikaseltsist mis oli üks esimestest. Ise valisin ma teemaks Jüri muusikaseltsi, sest see jäi mulle rohkem silma. Nüüd ma olen mõne asja võrra targem, sest tean kuidas sündis Jüri muusikaselts ja mis seal toimus. See aeg oli murranguliseks katseks eestlaste iseteadvuse kujunemisel, millest kasvas ja kujunes välja oma riik. Saabus vaimustuslik rahva ärkamisaeg
aastail hakati mitmel pool maal asutama ilmalikke laulukoore näiteks Laiusel, Simunas 1833, Väike- Maarias, Põltsamaal, Kanepis 1835, Saaremaal, Kaarmas jm. 1840. aastad tõid uusi koore Saaremaal Ansekülas, Põlvas 1845, Tormas 1844, Pilistveres 1847 ja järgneval kümnendil ms. Palistus, Toris, Amblas jm. Juhatajateks olid kooliõpetajad, mitmel pool ka pastorid. Laulukooride tekkimisele andis tuge maal tekkinud muusikaseltsid.Esimene asutati aastal 1866 Jüris. Suurema ulatuse sai muusikaseltside loomine 1880.-90. aastail. Neil aastakümnetel loodi muusikaseltse ka Lätis. Laulukooride arvu kasv tõi varsti kaasa selle, et kohalikud koorid hakkasid korraldama ühiseid laulupäevi- kontserte. Esimesed neist peeti Saaremaal. Pastor Martin Kõrber, kes oli asutanud Anseküla laulukoori, korraldas 1862- 63 ilmalikke kontserte Kuressaares ning 1863 laulupäeva Sõrves. Aastal 1865 toimus Jõhvis kontsert 199 lauljaga Lüganuselt ja Viru-
tegutsenud rahvuslikud keskused, mistõttu kogu liikumine muutus terviklikumaks ja sihikindlamaks Nii ei suutnudki palvekirjade aktsioonile järgnenud tagasilöök rahvuslikku liikumist enam oluliselt pidurdada. 1864. aastal asus Jannsen Tartusse, hakates siin välja andma uut ajalehte ,,Eesti Postimees", mis oma iseloomult oli ,,Perno Postimehest" juba veidi radikaalsem. J. V. Jannseni ja tema lehe toel-õhutusel elavnes kogu maal kooride- orkestrite ja muusikaseltside asutamine. Eriti oluliseks võib seejuures pidada 1865. aastal loodud ,,Vanemuise" seltsi, millest sai mitte ainult Tartu rahvusliku elu keskus, vaid ka eeskuju teistele samalaadsetele organisatsioonidele. Rahvusliku liikumise kandepind laienes, esile kerkis noori andekaid tegelasi. Eeskätt tuleb siin nimetada Carl Robert Jacobsoni, eelärkamisaja tegelase A. Jakobsoni poega. C. R. Jacobobson õppis Cimze
Rütmipill trumm (enamasti väike tamburiinikujuline käsitrumm) levis alles 19. sajandi lõpupoolel. Ülemeelikus tujus lisati viisipillile saateks kõikvõimalikke naljapille, nagu näiteks luuavars, millega kraabiti tuhaga üleriputatud põrandat või vaadipõhja. Rütmi- ja mürapillina võis kasutada muidki abivahendeid: ahjuuksi, kausse, pudeleid jms. Rahvapärasele musitseerimisele eesti külas avaldas suurt mõju muusikaseltside asutamine 19. sajandi viimasel veerandil. Seltside juurde asutatud puhk- ja keelpilliorkestrid tutvustasid maarahvale uusi pille ning musitseerimisvorme. Eriti ärgitas see rahva seas ansamblimänguharrastust. Uute keelpillidega (kitarr, mandoliin jmt) tutvuti algul linnades. 11. Eesti rahvaviiside kogumine ja kasutamine 11.1 Huvi tekkimine rahvaluule vastu 19. sajandil tekkis Euroopas üldine huvi rahvaluule vastu
annaabi.ee 
