Kohati ka labane ja kahemõtteline meeste ja naiste suhted. Pilati pastoreid, mõisnike sekeldused talupoegadega. Laenud tulid Euroopast meremeeste ja sõdurite kaudu. Kuuldi mõisast, linnast, levisid trükitud noodid. Rohkesti lauldi tantsu- ja naljalaule. Pärast salmi lõbus refrään. · RAHVAPILLID tavapärased muusikariistad ja pillimäng on meie rahvuskultuuri lahutamatu osa. Muusikainstrument pill, muusikalise heli tekitamise vaheks. Esimeseks muusikariistaks inimese hääl. Lisaks käte plaksutamine, jalgade trampimine. Edasi puunott, kivid jms. Sõltuvalt helitekitajateks jaotatakse muusikainstrumendid: a) keelpillid heli tekitatakse õhu võnkuma panekul. Esimene vibu, millele hiljem lisati kõlakast. b) puhkpillid c) löökpillid d) klahvpillid heli tekitamist juhitakse klaviatuuril e) elektroonilised pillid Pillimäng on kaua aega inimesele esteetilist naudingut ja lõõgastust pakkunud
Paljudes mitte-Euroopa kultuurides täidab tants tänini neidsamu rolle. Näiteks Ameerika indiaanlaste tunde või isegi päevi vältavad trummide ja kõristite saatel ette kantavad tantsulaulud. Varaseimad musitseerimise tõendid on muusikainstrumentide jäänused. Plagistid, vilepillid ja trummid olid olemas juba enne viimast jääaega. Kõik esemed, mida ürginimesed juhtusid laulmise või tantsimise ajal maast kätte võtma, muutusid heli tekitavateks ,,muusikariistadeks". Esimeseks ,,muusikariistaks" oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. See omakorda võis viia mõne käepärase eseme, puunoti või kivi tagumiseni. Esimesteks rütmipillideks kasutasid nad käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist (kivid jm). Trummi meenutavat instrumenti, mille pingulelöödud nahale löödi käte või pulkadega kasutati nii tantsude saateks kui ka sidepidamise vahenditeks naabersuguharudega
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo.
Lüürat mängiti juba Sumeris 3000 eKr. Keeli oli 8 12 ja neid näpiti mõlema käe sõrmedega. Mesopotaamiast levis lüüra Süüriasse ja Iisraeli. Heebrea lüüra ehk kinnor oli lambasoolest keeltega ning see oligi arvatavasti kuningas Taaveti ,,kannel". Tantsumuusikas kasutasid heebrealased lüüra mängimisel pektronit, aga hääle saateks näpiti keeli sõrmedega. Israeliidid kasutasid lüürat ainult rõõmu väljendamiseks seda peeti pühaks muusikariistaks ja sellel ei mängitud kunagi kurba muusikat. 1360 eKr ilmusid Egiptusesse hiiglasuured lüürad. Neid kaunistas tihti pardi pea kui märk, et need on seotud jumala Amoniga. Kreetale ilmusid lüürad 1800 eKr, edasi levisid mandri Kreekasse, kus muutusid hobuseraua kujuliseks. Kreeklased valmistasid algul kõlakaste kilpkonnakilbist. Kreekas arenes lüürast 7. sajandiks kitara, mis oli suurem ja valjema heliga, puust kõlakasti ja harudega.