tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väiketeosed klaverile; klaveritranskritsioonid; operett. 4) Ferenc Liszet (1811-1886) - 19.sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Sündis Ungaris, isa oli ametnik. 9-aastaselt esinesesimest korda publiku ees. Pärast seda õppis Viinis. Sel ajal kohtus ta ka Beethoveniga. Hiljem alustas koostööd Pariisi klavereid tootva firmaga. 1827.a. pärast isa surma süvenes religioosesse müstikasse. Alates 1830. a. tegeles muusikalise enesetäiendusega. Ta kohtus Paganiniga, kes sütitas temas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. a. armus ta krahvinnasse ja põgenes Itaaliasse. Neil oli 3 last. 1842. a
Ooperid, missad vähemtuntud. Üle 600 laulu. ,,Luigelaul" Schumann Romantism. Saksmaa. Õppis õigusteadust. 7aastaselt tegi teoseid. Klaveriõpingud. Töötas ajalehes kümme aastat. Soololaulud, klaverimuusika. Klaveriteosed ja vokaalmuusika. 4 Sümfooniat. Vähem tuntud on kammermuusika ja ooper. 4 sümfooniat. ,,Karneval" Liszt Romantist. Ungari, saksakeelt kõnelev piirkond. Väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Programmiline muusika, monotematism, enamus olid klaveriteosed, kogumikud. Tõi uue zanri sümfooniline poeem. 2 klaverikontserti, 400 klaveritranskriptsiooni, 2 sümfooniat. Chopin Romantism. Poola. Helilooja ja pianist. Pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusika Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Suurim klaverivirtuoos ja komponist. Suur klaverilooming, väikevormid etüüdid, prelüüdid jne
Valter Ojakäär 1923 - ... Koostaja: Kertu Mölder Üldine ● Ta on helilooja, pillimees ja muusikapublitsist. ● Tema tegevus avaldub džassmuusika propageerijana ● Ta on andnud suure panuse eesti levimuusika teoreetilisse uurimisse ● Tõi eesti keelde mõisted: „levimuusika“ ja „süvamuusika“ Haridus ● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal
FERENC LISZT Ferenc Liszt Ungari helilooja, pianist, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist Tema muusika mõjutas paljusid tema kaasaegseid ja ka 20. sajandi heloloojaid Elukäik Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt 9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees Esimeseks õpetajaks oli tema isa 1822 õpingud Viinis, Czerny ja Salieri käe all 1823 läks perekond elama Pariisi, kus Liszt üritas sisse saada Pariisi konservatooriumi 1824. a esimene avalik kontsert Pariisis
tunneteväljendus. kõige suurem laulude looja. Eriti väärivad tähelepanu Schuberti laulude klaverisaated -justkui iseseisvad teosed. ,,Metshaldjas" ,,Ave Maria", ja muusika väljendab selles osalevate inimeste tundeid. Schuberti üheksast sümfooniast jäid kolm lõpetamata. Parim teos- Sümfoonia nr 8, h-moll. 6.Ferenc Liszt- (1811-1886) Sündis Ungaris, ta oli 19.sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Liszt püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu sest ta oli välismaalane. Alustas koostööd ühe klavereid tootva firmaga. Üheks otsustavamaks asjaks Liszti loomingulisel kujunemisel sai kohtumine Paganiniga, kes sütitas helisloojas soovi saavutada klaveril sama mis Paganini viiulil. Pooldas prog muusikat. Ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, s.t. kõik temad lähtuvad ühest peateemast
erinevates zanrites (v.a ballet ja ooper). Sobitas romantilise ja klassikalise muusika omavahel. Brams kuulub maailma võimsamate sümfoonikute hulka. "saksa reekviem"- ladinakeele tekst asendati esmakordselt , saksa keelega. Teda peetakse laululoojaks. Tema laulud sisaldavad palju looduslüürikat ja saksa rahvalaule. "ungari tantsud"-neljale käele. Ferenc Liszt- 1811-1886. 19saj üks kõige väljapaistvamaid peaniste ja üks andekamatest heliloojatest. Oli dirigent, pedagoog, muusikapublitsist. Sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas. Publiku ees esinema hakkas juba 9aastaselt. Muusika õpetajad olid Czerny ja Salier- õppis Viinis nende käeall ja kohtus Beethoveniga, kes mõjutas ta muusikat. Liszt on tuntud eelkõige superpianistina.1827a tabab Liszti kriis- sureb isa,ebaõnn armastuses. Eraldub sõpradest ning süveneb religioosesse müstikasse. Liszt kohtubs Paganiniga, Lisztil süttib soov saavutada klaveriga sama mida Paganini viiuliga. 1867 a
Ferenc Liszt (1811-1886) Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaid pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Ta sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas, tema isa oli vürst Esterhàzy juures ametnik ja tegutses ka harrastusmuusikuna. Kuigi Liszt oli väga uhke oma Ungari päritolu üle, ei õppinud ta kunagi õieti ungari keelt rääkima, küll aga valdas perfektselt saksa keelt, millele koolis lisandus prantsuse keele oskus. Liszti pianistivõimed avaldusid varakult ja 9- aastaselt esines ta esimest korda publiku ees. Ta äratas kohe tähelepanu ja grupp Ungari
kontserte,klaveriõpetaja,helilooja,Leipzig,London,Pariis.1837 raske aasta, kihluse lõpp, samas tutvub kuulsa naiskirjanikuga. Chopin ajastu suurim klaverivirtuoos, mängis pehmelt peente nüanssidega, ei armastanud suuri saale, looming etüüdid,prelüüdid,noktuunid,valsid,ballaadid,masurkad,poloneesid, 2 klaverikantserti, 20 soololaulu. Ferenc Liszt (1811-1886) Andekas helilooja, pianist, pedagoog, dirigent, muusikapublitsist, Pärist Unagarist, saksa perekond, 1842 Weimer, muudab selle muusikaelu keskuseks, 1861 Kolib Rooma, püüab reformida kirikumuusikat.Pärast surma on märkimisväärseks uus pianistide kool. Tõeline romantik,klaverimängustiil oli: Käsitles klaverit nagu orkestrit, eelisuseks olid suured kontsertsaalid.
Esimeses osas "Dies irae" ("Vihapäev") tungivad ekpressiivselt esile kurjakuulutavad, hävitavad jõud. Orkestris domineerivad massiivselt vaskpillid, millele lisavad dramatismi madalate keelpillide ostinaatsed figuurid. Teine osa "De profundis clamavi" ("Põrgust hüüan") kõlab kui palve kõrgematele jõududele, kolmas osa "Dona nobis pacem" ("Anna meile rahu") on vabadusest ilma jäetud inimese saatusega leppimine ja resignatsioon. Muusikapublitsist Feschotte` i andmetel olevat pealkirjad helilooja enda pandud. Traagilistest kujunditest on kantud ka Honeggeri 5. sümfoonia "Di tre re" (1950), mille alapelakiri ühendab tõlkes "(Sümfoonia) kolme re- ga". Nimelt lõpevad teose kõik kolm osa timpanilöögiga re- noodil ning kuna see on löökpillide ainus partii, siis on ka selge, et nendel timpanilöökidel on sümboolne tähendus terve sümfoonia muusikalises dramaturgias. Honeggeri 3. ja 5
annaabi.ee 
