)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Lugu, mis sulle meeldis kõige rohkem: · Mis oli loo pealkiri? · Mida said teada loo heliloojast? · Mis stiilis oli lugu esitatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm.)? · Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm.)? · Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli lugu meeldejääv? · Võrdle teost ka teiste esitatud muusikapaladega. Kuidas sobis antud lugu kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused: · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm. kohta)? Mida sa veel oleksid teada tahtnud? · Millised ettepanekud teeksid esinejatele/ kontserdi organisaatoritele? Vormistamine: Esita retsensioon seotud tekstina (sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte). Pööra tähelepanu õigekeelsusele ja korrektsele sõnakasutusele.
Lugu, mis kontserdil mulle kõige rohkem meeldis, oli „Ei ole öeldud lihtsalt tuulde“. See lugu on kirjutatud pop stiilis. Esituse tase oli kaasahaavar ja puhas. Loo kuulamine tekitas minus positiivseid emotsioone, kuid mingil määral ka kurbust, sest see lugu oli väga ilus, sõnad kõlasid väga hästi, kuid viis tegi loo natuke kurvaks. See lugu oli meeldejääv, sest just seda lugu ootasin ma kontserdil kõige rohkem ning see oli viimane lugu, mille ta esitas. Teiste muusikapaladega võrreldes, ei jäänud teised muusikapalad sellest loost eriti alla. Lugu sobis väga kontserdi konteksti. Olen käinud paljudel kontserditel ning leian, et teistega võrreldes on see kontsert parem, kui teised. Ma arvan nii, sest Veziko suhtles rahvaga, mängis ise pille ning mulle meeldivad väga ta laulud. Sain palju informatsiooni selle kohta, mis varem on Vezikoga juhtunud ning kuulsin naljakaid lugusid tema tuttavate ja tema enda kohta. Ettepanekuid mul esinejale ei oleks, sest
Kontsert toimus laupäeval 30.Aprillil kell 19.00 Nokia Kontserdimajas. Esines Kameruni päritolu U.S.A Bassimees Richard Bona oma kvintetiga, kes on tänase jazzmuusika üks parimaid bassiste, ta tuttav väga paljude erinevates stiilides muusikapaladega. Richard Bona sündis 1967. aastal väikeses Kameruni külas Mintas. Väiksena mängis ta küll kitarri, kuid tema suurim mõjutaja oli Jaco Pastorious kelle plaati ta teismelisena kuulas ning sellest saati on olnud Jaco tema suurim mõjutaja ja iidol. 22 aastasena läks Richard Bona Euroopasse seiklema ning 1995. aastal siirdus ta jazzipealinna New Yorki. 2002 aastal käis ta esmakordselt eestis ning nüüd 9 aastat hiljem tuli ta jälle jazzkaare raames eestisse esinema
· Mis tegi kontserdi eriliseks? Lugu, mis sulle kõige rohkem meeldis · Mis oli loo pealkiri? · Mis stiilis on lugu kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli see lugu meeldejääv? · Võrdle teost ka teiste esitatud muusikapaladega. Kuidas sobis valitud lugu kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm kohta)? Mida sa veel teada oleksid tahtnud? · Milliseid ettepanekuid teeksid esinejatele/ kontserdiorganisaatoritele? Vormistamine · Märgi nimi, klass, kuupäev. · Kasuta reavahet 1,5 ning kirja suuruseks vali 12, (Times New Roman).
,,Tourjours l`amour" , mis pälvis koheselt ka publiku suure heakskiidu, nõudis Juuli Lillelt suurt vokaalset pingutust. Kolmandana tooksin esile Maris Lilosoni esitatud loo nimega ,,Känguru fox", mis oma lõbususega mõjus meeldiva vahepalana pikkade dialoogide keskel. Kokkuvõtteks võin öelda nii palju, et kolm ja pool tundi kestnud paljukiidetud etendus ei suutnud mind üllatada muuga kui suurepärase näitlejatööga ja mõnede meeldejäävamate muusikapaladega, seejuures puudus uuslavastusel kindlalt paika pandud süzee , mistõttu eriti viimane vaatus kippus tohutult venima. Mart Sander ei suutnud minu arvates kogu etendust siduda ühtseks tervikuks viisil, mis oleks hoidnud publikut terve aja põnevuses ja ootusärevuses. Ilmselgelt oli Sander ülehinnanud oma võimeid luua 1930.aastate stiilis Hollywoodilik lavastus, tulemuseks seejuures üpris kesine keskklassile suunatud lavastus, milles puudus olenemata
annaabi.ee 
