16.saj. loodusteaduste kiire areng. Enam ei olnud tähtis ilus, vaid mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale. Muusikalisi intervalle põhjendati arvsuhetega ja muusika seoti kõige universaalsemate loodusseadustega. Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust. Kujutavas kunstis ja kirjanduses paistab silma Itaalia. Muusikaline renessanss on seotud Madalmaadega. Kuna renessansi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos erinevad, räägivad muusikaloolased Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14.saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis oma keerukuselt sai peagi võrreldavaks motetiga. Muusikaline renessanss · Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Hääled ei ole enam mitte järjestikku, vaid ühekorraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama sünnib imitatsiooniline polüfoonia. · Muusika on enam seotud tekstiga
Nii palju teoseid oleksime võimelised oma elu ajal läbi lugema, kuid kas ka täielikult mõistma, selles kahtlen ma sügavalt. Tema dialoogid olid mõeldud oma aja lugejaskonnale ning ilmselt ei osanud selle aja ettekuulutajadki ette näha, et mehe kirjutised mõjutavad tulevat ajalugu niivõrd palju. Ta on oma panuse andnud filosoofiasse, mille rajajaks teda peetakse, teoloogiasse, sotsioloogiasse, psühholoogiasse, eetikasse, poliitikasse ning isegi muusikaloolased ei saa temast mööda vaadata. Millised olid tema säravaimad mõtted? Tema tuntuim vaimusünnitus on ideede teooria. Platon uskus, et maailm jaguneb kaheks- tegelikkuseks ja näilisuseks. Tegelikus maailmas on olulisimad ideed, mis on püsivad ning määravad näilise maailma. Ideid on lõputul hulgal, kuid kõige kõrgem mõte on idee headusest. Võib-olla oli Platon parandamatu optimist, kuid ta uskus, et headus on see, mis lõplikult võidule pääseb ning on kõige alus
sajandi algul), kuid päris vaimuhaigeid on rohkem olnud ikka kirjanike hulgas. Romantilise ajastu lävel Baroki ja klassitsismi ajastute vahele jäi lühike üleminekuaeg, mil uus stiil vastandas end vanale. Klassitsismi ning talle järgnenud uue ajastu - romantismi vahel sellist selget piiri pole. Beethoven lähtus klassikalistest vormiideaalidest, kuid tema loomingus on palju ka romantikutele tüüpilisi jooni. Beethoveni looming on sillaks klassikalise ja romantilise muusika vahel. Muusikaloolased käsitleksid meelsamini klassitsismi ja romantismi ajastuid ühise funktsionaalharmoonia ajastuna. Beethoveni tähtsamad teosed 9 sümfooniat Avamängud ,,Leonore" ja ,,Egmont" (kokku 11 avamängu) Ooper ,,Fidelio" Oratoorium ,,Kristus õlimäel" Missa solemnis ja C-duur missa 16 keelpillikvartetti ,,Fantaasiasonaat" (ehk ,,Kuupaistesonaat"), ,,Pateetiline", ,,Appassionata" ja ,,Hammerklavier" (kokku 32 klaverisonaaati) 5 klaverikontserti BEETHOVENI LOOMING:
Kristlik teenistus missa on samuti ohvriteenistus, ehkki sümboolselt kedagi enam ei ohverdata, keegi on juba ohverdatud. Sünagoogid ja neis toimuvad palvetunnid, pühade tekstide lugemine ja kommenteerimine eeskuju kristlikule evangeeliumi lugemisele ja loetule järgnevale, seda kommenteerivale jutlusele. 11 Muusikaloolased arvasid pikalt, et esimesed kristlased kujundasid oma teenistuse juutide sünagoogis toimunu eeskujul. Nüüd usutakse, et kiriku ja sünagoogi traditsioon arenesid eraldi. Varakristlased võisid isegi tahtlikult hoiduda juutide teenistust imiteerimast, et esile tõsta oma erilisust, erinevust juudiusust ja selle rituaalidest. Juutidele omakorda ei meeldinud kui kristlased nende kombeid jäljendasid, ja muutsid endi omi, aja jooksul aga harjusid ja võtsid omakorda kristlastelt üht-teist üle
Esile hakkas kerkima Itaalia, kus renessanssi aluseks võib lugeda humanistlikku mõtlemist. 15-16 saj. vahetusel arendas Veneetsia trükkal Petrucci välja nooditrükitehnika. 14-15 muusikakirjutised hakkasid rohkem väärtustama ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus või harmooniline näis. Renessanss lepitab vastuolusid inimese ja Jumala vahel. Maailikunst oli muusika arengust eest. Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on nii erinevad, räägivad muusikaloolased selle asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil ilmalikes teostes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessansiks. Selle stiili tähtsamad jooned: 1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled luuakse korraga, mitte järjestikku. 2. Muusika on enam seotud tekstiga. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. 3
annaabi.ee 
