Zürii eriauhind · Ain Saviauk elukutseliste ja harrastusnäitlejate tulemusliku ühtesulatamise eest lavastuses «Rasputin» Põltsamaa teatris Ellunäod. Reet Neimari nimeline kriitikaauhind Alates 2009. aastast Eesti Teatriliidu poolt väljaantav ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahastatav iga-aastane teatriauhind. · Valle-Sten Maiste artikkel «Mõtlema panev natsionalism» ajakirjas Teater.Muusika.Kino nr 2, 2008. Muusikalavastuste auhind · Lavastuse «Eesti meeste laulud» esituskoosseis pöörase mängulisuse ja hõrgu musitseerimise eest. Von Krahli Teater ja Nargen Opera. · Arvo Volmer rahvusooperi Estonia repertuaari laiendamise ning Richard Wagneri ooperi «Tristan ja Isolde» haarava muusikalise tõlgenduse eest. Muusikalavastuste eriauhind · Rockooperi «Ruja» loomingulisele kooslusele idee ja selle ajastutundliku teostuse eest. Stsenaristid, lavastaja, kunstnik Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.
aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972 1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996) ning alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muude muusikalavastuste libretosid, samuti on paljudele tema tekstidele loodud populaarseks saanud laule. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte, eestilisi ning sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale, noorsoojutte, luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. JUUNI
Lavastuse arvustus ehk retsensioon Teatri- ja muusikalavastuste arvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole etendust näinud, ning pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN ...
tähendusest tänapäeval. Need videolõigud projieeritakse vaheldumisi mitmele lava kohale asuvale ekraanile , nii tekib virtuaalse mõttevahetuse illusioon. Muusikate koosseis on ooperis suhteliselt kammerlik: neli lauljat, keelpillikvartett, puu- ja löökpillid ning klahvpillid. Lisaks on Reichil valminud video-ooperite triloogia "Three Tales". "Three Tales " on oma dokumenaatlkaadrite, intervjuude ning sotsiaalselt tundliku närviga maailam muusikalavastuste seas kahtlemata uus sõna. Kolm video-ooperit "Hinderburg", "Bikini" ja "Dolly" etendusid esimest korda järjestikku Viini festivalil aastal 2002 ning on pärast saanud publikumenu osaliseks nii Euroopa maades, USA-s kui ka Austraalias. http://www.youtube.com/watch?v=OY5_cwN1i74 http://www.youtube.com/watch?v=I5lgAUHVFC4
Veel osales ta näitlejana soome filmis ,,Senkiföldje" ning 2007. aastal lavastas ja osales filmis ,,Berlin 1945: Musik Unter Bomben".1985. aasta sügisel asus ta tööle "Estonia" ooperikooris, ja sai oma esimeseks rolliks salapolitseiniku Sulev Nõmmiku lavastatud operetis "Krahv Luxemburg". Esimene suurem muusikalavastus oli "Beau Monde"- esietendus 15. novembril 2000 teatri "Bel-Etage" avamisetendusena. Seda mängiti 108 korda, mis on vaieldamatult Eesti muusikalavastuste rekord. 2002. aasta suvel lavastas ta kogemuse pärast etenduse Tallinnas Püha Katariina kirikus, kus seda mängiti 6 korda. Peale edukat etendust ,,Vandekohus" Inglismaal pakuti talle roll ooperis "The Contrabandista", mis tuli valja 23. oktoobril 2002 Cheltenhamis. 2004. aasta juulis tuli Tallinna Lauluväljakul valja muusikal "Chicago", milles ta oli muusikajuht ja dirigent, Bel- Etage swingband mängis, ja menu osutus lõpuks ülisuureks. Teiste arvamused
Enamasti toimuvad sellised üritused suveperioodil, milleks kõik teatrid toovad nüüd välja ka vabaõhulavastusi. Ebaharilikke esinemispaiku on varasemast aktiivsemalt otsitud ka muudel aastaaegadel. Kõik see osutab (rahvusvaheliseltki viimastel aastakümnetel märgatavale) soovile pääseda välja teatrihoonete sisseharjunud, rutiinsest õhustikust ja käitumistavadest. Zanriliselt on seesugune tahe piire nihutada ehk kõige märgatavam mitmesuguste muusikalavastuste sagenemises kõigis teatrites; laia tähelepanu on äratanud ka teatritevahelised eriprojektidena välja toodud muusikalilavastused mitmesugustes suurtes saalides ja suvel vabas õhus. 13 Kokkuvõte Referaadi eesmärgiks oli näidata,kuidas ja kui palju on Eesti teater aja jooksul muutunud. Kokkuvõtlikult võiks öelda,et meie teatriajalugu on küllaltki lühike võrreldes teiste arengumaadega,kuna meie riik on alles noor