Ferencz Liszt (22 Oktoober 1811 31 Juuli 1886) "Kontsert-see olen mina" F.Liszt oli oma eluajal tuntuim pianist üle kogu Euroopa nii oma oskuste kui ka esinemiste poolest. Ungari rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Paljude muusikute ja heliloojate (ka Lizsti ajal elanud) arvates oli Lizst omal ajal tehniliselt kõige arenenum pianist. Ta oli ka oluline ja mõjukas helilooja, tähelepanuväärne klaveriõpetaja, dirigent. Aitas oluliselt kaasa kaasaegse muusika arengule ning oli suureks eeskujuks tulevastele heliloojatele. Liszt jättis endast maha hulga mitmekesiseid ja uuenduslikke töid, mis mõjutasid märkimisväärselt 20. sajandi muusikat. Tema silmapaistvaim leiutis/idee oli uus
1920.-1940.aastatel. Artur Kapist sai Tallinna Konservatrooiumi komposisatiooniõppejõud, hiljem professor. Õpetanud Eugen Kappi, Evald Aava, Riho Päts, Edgar Arrot, Johannes Hiobit, Johannes Bleivet, Gustav Ernesaksa, Villem Kappi jpt, omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase tiitel. Artur Kapp pälvis Nõukogude Eesti preemia (1949) ja NSV Liidu riikliku preemia (1950). Teda peetakse viljakaimaks sümfooniate loojaks Rudolf Tobiase kõrval ja muusikakoolkonna rajajaks. Tuntud kui orelivirtuoos, kirjutas ta Eesti esimese orelikontserdi. Heino Eller õpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateooria ja komposisatsiooni õppejõud, viimase ala pealt peetakse teda eesti kõige viljakaimaks. Ta pani aluse nn Tartu koolkonnale. Õpilaste hulka kuulusid: Eduard Tubin, Karl Leichter, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Rääts, Heino Jürisalu, Arvo Pärt jpt. Artur Kapi (18781952): ,,Tubin on geenius... Tubin on parem kui Brahms"
HECTOR BERLIOZ (1803-1869) Aegade suuremaid orkestritundjaid ja -täiustajaid Tõi sümfooniaorkestrisse tuuba ja harfi Suurendas löökpillide ja vaskpuhkpillide osakaalu Esimese programmilise sümfoonia looja Fantastiline sümfoonia- episood kunstniku elust o Autobiograafiline teos o 5 osa klassikalise 4 asemel o Armastatu teema o Juhtmotiiv-motiiv, mis läbib kogu teost (klassikalises sümfoonias teemad vahetuvad) FREDERIC CHOPIN (1810-1849) Poola rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Staarpianist. Valdavalt väikepalad klaverile Prelüüd ,,Vihmapiiskade prelüüd''- sai iseseisvaks palaks Chopini etüüdid on kontsertetüüdid - etüüd,,Revolutsiooniline etüüd'' Prelüüd - barokkajal eelmäng fuugale Etüüd - tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile Oopus- helilooja teos/teoste grupp, mis on märgitud järjekorranumbriga Masurka - Poola külarahva tants, ¾ taktimõõdus, kiire, punkteeritud rütmiga, rõhk 2./3. löögil
saj. keskel kujunenud, vähemalt sellisena, heliloojate ringkonda, mida tunneme ,,Võimsa rühma" nime all. 19.sajandi keskel kirjutas vene muusika- ja kunstikriitik, kunstiajaloolane ja arheoloog Vladimir Stassov: ,,...kuipalju poeesiat, tundmusi, annet, ja oskusi on vene heliloojate väikesel, kuid juba võimsal rühmal." Ja kuigi Stassov pidas silma kõiki rahvuslikke heliloojaid 19.sajandil, hakati nimetust ,,Võimas rühm" kasutama Balakirevi ringi ehk nn. uue vene muusikakoolkonna kui kõige rahvuslikuma rühmituse kohta. ,,Võimas rühm" on oma ajajärgu, 1860-70.aastate kõige demokraatlikum rühmitus, kuhu kuulusid: Mili Balakirev (1837-1910) Caesar Cui (1836-1918) Modest Mussorgski (1839-1881) Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) Aleksandr Borodin (1833-1887). Muusikas olid kõik rühma liikmed iseõppijad. Eeskujuks M.Glinka ja A.Dargomõzski looming. Peale Balakirevi oli kõigil veel mingi põhielukutse: Borodin oli rahvusvaheliselt
annaabi.ee 
