varem kuulnud, kuid otse oli seda parim kuulata. Samas natuke ka kurva tunde, kuna sõnad on kurvad ning panevad mõtisklema. Teiste paladega võrreldes oli see sarnane. See oli rock, nagu teisedki. Iga Linkin Parki lugu on sarnane, kuid samas ka täiesti teistsugune. See sobis kontserti, kuna paljud Linkin Parki fännid armastasid seda lugu ning see oli nende lemmik. Lisaküsimused Võrreldes seda konserti varasema muusikakogemusega, oli see kõige meeldejäävam, kuna Linkin Park oli mu lemmikbänd ning nende konsertile minna oli väge meeldejääv ning hea. Sain teada ja kuulda selliseid Linkin Parki laule, mida varem polnud kuulnud. Ettepanekuid esinejatele ega kontserdiorganisaatoritele ei ole, sest minu arvates oli konsert perfektne.
· Mis oli loo pealkiri? · Mida said teada loo heliloojast? · Mis stiilis oli lugu esitatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm.)? · Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm.)? · Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli lugu meeldejääv? · Võrdle teost ka teiste esitatud muusikapaladega. Kuidas sobis antud lugu kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused: · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm. kohta)? Mida sa veel oleksid teada tahtnud? · Millised ettepanekud teeksid esinejatele/ kontserdi organisaatoritele? Vormistamine: Esita retsensioon seotud tekstina (sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte). Pööra tähelepanu õigekeelsusele ja korrektsele sõnakasutusele. · Töö maht - ütleb juhendaja (max 1,5-2 lk (A4)) · Märgi nimi, klass, kuupäev.
· Milline oli(d) esituse tase/tasemed (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle/ nende teose/ -ste kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli(d) see/ need teos/teosed meeldejääv(ad)? · Võrdle teost/teoseod ka teiste esitatud teostega. Kuidas sobis(sid) valitud teos/ teosed kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm kohta)? Mida sa veel teada oleksid tahtnud? · Milliseid ettepanekuid teeksid esinejate/ kontserdiorganisaatoritele? Vormistamine · Kui töö on kirjutatud arvutit kasutades: Kirja suurus nr 12, pealkiri nr 14 Tekst kirjutatud äärest ääreni (sirged ääred mõlemalt teksti poolelt) Reavahe suurus 1,5
olid enamasti kõik huvitavad. Lavapilt ning kõik ümbritsev sobisid teose teemaga ideaalselt. Kõige rohkem meeldis mulle lugu pealkirjaga Ilma naisteta on kurb maailm. See oli väga puhtalt esitatud ning tempo tõttu väga kaasahaarav. Lugu jäi meelde sellega, et oli väga särtsakas. Ülejäänud lood polnud nii huvitavad ja ei jäänud meelde. Palad kokkuvõtvalt oli teosega väga hästi kontekstis, sobisid ideaalselt. Teose muusika oli täiesti erinev minu varasema muusikakogemusega. Ma polnud varem operetti vaatamas käinud, seetõttu oli see täiesti erinev ning uus kogemus. Igapäevaselt ma sellist muusikat ei kuula. Kuna ma polnud varem Estonias käinud, siis oli saal ja kogu paik väga uus ning ka enamus esinejaid olid minujaoks tundmatud, seega sain ka uut informatsiooni nende kohta. Negatiivne oli see, et teos oli kuidagi etteaimatav. Kõik armastusel põhinevad lood on kuidagi ühtemoode ning lõpp oli aimatav.
laul, palju kõrgeid ja samas ka madalaid hääli. Peale 17.osa istus osa koorist põrandale, peale 18. osa muutusid seni helesiniselt kumanud prozektorituled roosakaks. 20. osas laulja paluks justkui Surmalt halastust. Väga võimas hääl, madalad toonid, elav muusika. 27. osa ajal lahkutakse lava alt ning minnakse üles lavale, naistel näod kaetud musta looriga. Surm seisab pinkide vahekäigu alguses dirigendi taga, seljaga publiku poole. Võrreldes enda varasema muusikakogemusega oli see võimas elamus. Lauljate ja pillimängijate oskus oli minu arvates tasemel. Teos koosnes kokku 28 osast ja etendus kestis veidi üle tunni. Minu arvates muutis selle kontserti väga põnevaks see, et lauljatel olid rollid, mida nad etendasid. Kontsertist endast erilist informatsiooni ei saanudki, kuid enne kontserti oli võimalik kuulata umbes 20 minuti pikkust "Surmatantsu" ja Bernt Notke teemalist loengut Niguliste muuseumi direktori poolt
· Mis oli loo pealkiri? · Mis stiilis on lugu kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli see lugu meeldejääv? · Võrdle teost ka teiste esitatud muusikapaladega. Kuidas sobis valitud lugu kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm kohta)? Mida sa veel teada oleksid tahtnud? · Milliseid ettepanekuid teeksid esinejatele/ kontserdiorganisaatoritele? Vormistamine · Märgi nimi, klass, kuupäev. · Kasuta reavahet 1,5 ning kirja suuruseks vali 12, (Times New Roman). · Olümpiaadile esita töö, mille pikkuseks 1 1,5 lehekülge. · Loe töö mitu korda läbi, et ühtki viga poleks (kontrolli ka nimede õigekirja!).
tutvustatakse põgusalt klassikalise muusika traditsiooni algust ning esimesi teoreetilisi tekste, jõudes ajaliselt juba Vana-India perioodist välja, I at keskele maj. Tekstid, mida tutvustatakse on Ntyastra, Dattilam ja Brhad-de. Neist esimene annab kõige lähedasema pildi Vana-India muusikast ja paljud teadmised Vana-India traditsioonist ka edasises referaadis pärinevad Ntyastrast. Kolmas peatükk käsitleb klassikalist muusikat konkreetsemalt ja lääneliku muusikakogemusega töö autori silme läbi püütakse jõuda Vana- Inda klassikalise muusika põhikomponentide mõistmiseni: analüüsimisele tulevad svara ehk noodikõrgused, rga ehk meloodia, tla ehk rütm ja vdya ehk instrumendid ja instrumentaalmuusika, mida kõike on käsitletud ka Ntyastras. Referaat põhineb peamiselt teatmeteose ,,The New Grove Dictionary of Musica and Musicians" teisel ja kolmandal väljaandel, püüdes lisada materjali ka teistest
annaabi.ee 
