Mina käisin 16. septembril kell 19.00 Estonia kontserdisaalis kuulamas sarja ,,Meistriklass" esimest kontserti pealkirjaga ,,Pathetique". ,,Meistriklass" on kontserdisari, mis toob kuulajateni muusikaklassika meistriteosed parimas esituses ning seal on kokku 5 kontserti. ,,Pathetique" on Pjotr Tsaikovski, vene klassikalise sümfoonia rajaja, VI sümfoonia ning tähendab eesti keeles pateetilisust ehk ülipidulikkust. Pärast selle teose esiettekannet paar päeva enne oma surma ütles ta: "Olen selle sümfoonia üle uhkem kui ükskõik millise teise oma teose üle." Lisaks orkestrimuusikaklassikaks saanud sümfooniatele on Tsaikovski loonud ka teatri-, kammer- ja vokaalmuusikat.
XIX sajandi keskel tekkis vene heliloojate ühendus, mida tuntakse kolme nime all: ,,uus vene muusika kool", Balakirevi ring või ,,Võimas Rühm". Sellesse ringi kuulusid Mili Balakirev (18371910), Aleksandr Borodin (1833 1887), César Cui (Tsezar Kjui, 18351918), Modest Mussorgski (18391881), Nikolai Rimski- Korsakov (18441908). Nende heliloojate muusika püüdles rahvuslikest traditsioonidest lähtuva vene laulu ja rahvaluule poole. Vene muusikaklassika parimaid traditsioone jätkas XX sajandi helilooja ja pianist-virtuoos Sergei Rahmaninov (18731943). Oluline koht tema loomingus on vene loodusel (heliloojat nimetati ,,vene muusika Levitaniks"). Suurt tunnustust on leidnud Rahmaninovi klaveriteosed. XX sajandi suurim helilooja oli Sergei Prokofjev (18911953), kelle muusika sai väga populaarseks kõikjal maailmas. Prokofjev lõi muusikat ballettidele tema kuulsamaid töid on ballett ,,Romeo ja Julia"
Vastandab Schönbergi ja Stravinsklit. Kaasaja muusika on Adorno arvates polariseerunud kommertsiks ja avangardiks. Avangard on kaotanud kommertsiaalsuse ja areneb oma enese sisemise loogika põhjal, mistõttu publiku huvi puudub, samal ajal kui kommerts on ohvriks toonud eesrindlikumad kompositsioonistandardid.Kommertsi monopoolne seisund on surunud radikaalse muusika isolatsiooni. Uus muusika ei ole publikule arusaadav ja ta eelistab pöörduda muusikaklassika pole. Schönberg on muusikalise avangardi esindaja, kelle kui tahes ebapopulaarne looming on teda siiski sünnitanud ühiskonnaga orgaanilises seoses. Muusika teosee olulisus ei tulene meelelisest kuulamistegevusest vaid muusikaliste elementide kontseptuaalselt vahendatud tajumisest Stravinski on autonoomsuse idee arendanud absurdsuseni, ta teosed koosnevad vaid tehniliste võtete arsenalist. Stravinski komponeerib Adorno arvates nagu laoks ta telliskivi müüri. ei midagi originaalset
nimi kõrvaldatud. Kui paljud meist on tema "Üldist kasvatusõpetust" lugenud? Kui paljude rahvaste pedagoogikaklassikud on tunnustatud ja hinnatud mitte ainult oma kodumaal (Comenius, Pestalozzi, Dewey), siis kui tõsiselt oleme meie õppinud ja kuulda võtnud oma pedagoogikaklassikut? Klassikal on imepärane võime rääkida igikestvatest asjadest. Ainukeseks tingimuseks on, et seda tuleb uuesti lugeda-kuulata-vaadata ja oma ajast lähtuvalt interpreteerida. Keegi ei kahtle muusikaklassika, kunstiklassika või kirjandusklassika jäävas ja püsivas väärtuses. Pedagoogikaga on lugu paraku teine. Üldjuhul arvatakse, et pedagoogika, nii nagu loodus- ja täppisteadusedki, uuenevad sedavõrd oluliselt, et möödanikul on veel vaid ajalooline väärtus. Pedagoogikaklassika ja Peeter Põld ei ole olulised mitte ainult ajaloolises plaanis - just siit võiksime leida lahendusi meie tänapäevastele probleemidele. Pedagoogikaklassikat ei tuleks
annaabi.ee 
