Tähelepanuväärne on tema loomingus 1. sümfoonia, milles helilooja stiliseerib Haydni helikeelt. Teost on nimetatud esimeseks neoklassitsistlikuks heliteoseks. Sümfoonilisest muusikast on tuntud veel ,,Sküüdi süit", mis on valminud algselt kavandatud balleti ,,Ala ja Lolli" muusikale. Prokofjev on kirjutanud ka kammermuusikat ja vokaalsümfoonilisi suurvorme. Béla Bartók (1881-1945) Tuntud Ungari helilooja, suurepärane pianist ja muusikafolklorist, õppis Budapesti Muusikaakadeemias, kus ta aastaid hiljem leidis tööd klaveriprofessorina. Oma esimestes teostes matkis noor Bartók veel Brahmsi, Wagnerit ja Straussi. Isikupärase stiili väljakujunemisel mängisid olulist rolli pärimusmuusika kogumismatkad, mis viisid teda lisaks Kesk-Euroopale ka Türgisse ja Põhja-Aafrikaase. LOOMING: Aastatel 1904-1907 uuris ta süvendatult Ungari rahvaviise ning tema muusika
Kuulsaim Põhjamaade helilooja oli soomlane Jean Sibelius, kuid tema looming kuulub stiililiselt 19.saj rahvusromantilisse suunda. Vene muusika 2 klassikut, Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits, kirjutasid oma parimad teosed samuti sajandi esimesel poolel. Kokkuvõttes oli 20.saj I pool aeg, mil Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas jätkus rahvuslike muusikakoolkondade väljakujunemine. Bela Bartok (1881-1945) Oli helilooja, pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Bartoki loomingustiil on sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikatest. Elu Noorpõlv möödus Austria-Ungaris sageli elupaiku vahetades. Muusikat hakkas Bartok õppima juba lapsena. Muusikalise kõrghariduse omandas Budapesti muusikaakadeemias kahel erialal korraga kompositsiooni ja klaveri erialal. Tema fenomenaalne andekus väljendus esmalt pianistina ning muusikaakadeemias ei pidanud ta seetõttu sooritama klaveri eriala lõpueksamit. Heliloojana olid
Mõlemad korraldasid rahvaviiside uurimiseks ja kogumiseks ulatuslikke ekspeditsioone mitte ainult Ungaris, vaid ka Rumeenia, Tsehhimaa ja Jugoslaavia aladel. Mõlemad olid ka väljapaistvad muusikateadlased- Bartoki mahukas uurimus "Ungari rahvalaul" (1924) kuulub tänini muusikalise etnograafia varamusse. BELA BARTOK Bartok jättis 20. sajandi muusikasse tähelepanuväärse jälje kui helilooja., pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Pärimuusika kogunemisretkedel jõudis ta lisaks Kesk- Euroopale koguni Türgisse ja Põhja-Aafrikasse. Bartoki loomingustiil ongi orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikest kompositisioonitehnikatest. Arvatavasti viis just kokkupuude vanade rahvaviisidega helilooja tõdemuseni, et pärimuusikalaadne mõtlemine värskendab üldlevinud akadeemilist helikästitlust, et rütmijaotused võivad olla
Teos on ilmekas näide sümfoonilise muusika ja jazz`i ühendamisest ning tõi heliloojale maailmakuulsuse. Teine Gershvini tähtteos on pärast edukat Euroopa turneed ning pikemat Pariisis viibimist 1928. aastal valminud orkestriteos “Ameeriklane Pariisis” 6 Béla Bartók (1881-1945) Jättis 20. sajandi muusikasse tähelepanuväärse jälje kui helilooja, pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Bartóki loomingustiil ongi orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Bartók õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903 kahel erialal – kompositsioon ja klaver. Oli pianismis fenomenaalselt andekas. Suutis kiires tempos otse noodist veatult mängida Richard Straussi keerulisi partituure. Heliloojana avastas enda jaoks esmalt Wagneri ja Brahmsi. Isikupärase stiili väljakujunemises mängisid
annaabi.ee 
