peadirigendina, EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina. Praegu on Vavilov ERSO klarnetirühma kontsertmeister, NYYD Ensemble'i liige ja EMTA klarneti eriala dotsent. Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri asutamisaastaks loetakse 1926. ERSO on väiksesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, mis on viimastel aastatel oma rahvusvahelist haaret kõvasti laiendanud. ERSO plaadistuste head kvaliteeti on mainitud mitmetes tuntud muusikaajakirjades ning sellega on kaasnenud ka olulised auhinnad. Kõige mainekam auhind on pälvitud 2004. aastal Grammy Sibeliuse kantaatide salvestuse eest. Plaadistatud on ka firmadele Alba Records, BIS, Antes Edition, Ondine, Finladia Records, Consonant Works, Melodija jt. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esinemispaigad väljaspool Eestit on ka järjest väärikamaks muutunud. 2009. aasta Märtsis anti kuu aja jooksul 18 kontserti Ameerika Ühendriikides
Teise arvustaja otsus on veelgi tähelepanuväärsem: "Saarest saab omapärasemaid ja silmapaistvamaid heliloojaid kõigi Balti riikide rahvaste muusikas." Mõni aasta hiljem kirjutatakse Riias esitatud koorilauludest, et meisterliku faktuuri ja rahvusliku koloriidi kõrval peegeldub neis "ülim muusikaline maitse, omapärane komponeerimisviis ja tehniline täius". Veel hiljem leiame ligikaudu samalaadseid märkusi soome, rootsi ja teistegi maade muusikaajakirjades. Kolmekümnendate aastate teisel poolel läksid majanduslikud olud raskemaks ja see segas ka kultuuri. Sel ajal kirjutas Saar peamiselt kergemini lauldavaid koorilaule. Tema loominguline intensiivsus nõrgenes. 1939. aastal valmisid ainult mõned koorilaulud. Ta ehitas Hüpassaares ikka veel karjalauta. Ühele usutlejale kinnitas Saar ka nüüd, et ta ei soovi asuda elama linna, sest ilma lisateenistuseta ei saavat linnas elada. "Mis ma linnas peale hakkan
sümfooniline teos(avamäng ,,Julius Caesar"), programmiline helitöö(,,Walpurgi burlesk"), esimene keelpikki kvartett 2viiulit, vioola ja tsello. 1902 leiab naise tütar Helen, 1904 Eestisse tagasi. Suur soov oli reformeerida vaimulikku muusikat. 1908 läheb Eestist ära, esialgu Pariisi, suund ikkagi Saksamaale Berliini. 1910 alaliselt Berliin. Annab muusikatunde, esineb pianisti ja organistina, avaldab artikleid muusikaajakirjades. 1912 kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikaülikooli õppejõuks. 1913 külastas viimane kord Eestist. 1992 toodi põrm Eestisse. Pikemat aega oma elus kavandas Kalevipoja ainelist ooperit. Küll aga said valmis nt: ballad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast", muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrguväravas". Eesti esimene ballett Eduard Tubin ,,Kratt", esimene ooper Evald Aav ,,Vikerlased". RUDOLF TOBIAS ( 1873 - 1918 ) Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja
läbi akna". Teise arvustaja otsus on veelgi tähelepanuväärsem: "Saarest saab omapärasemaid ja silmapaistvamaid heliloojaid kõigi Balti riikide rahvaste muusikas." Mõni aasta hiljem kirjutatakse Riias esitatud koorilauludest, et meisterliku faktuuri ja rahvusliku koloriidi kõrval peegeldub neis "ülim muusikaline maitse, omapärane komponeerimisviis ja tehniline täius". Veel hiljem leiame ligikaudu samalaadseid märkusi soome, rootsi ja teistegi maade muusikaajakirjades. Kolmekümnendate aastate teisel poolel läksid majanduslikud olud raskemaks ja see segas ka kultuuri. Sel ajal kirjutas Saar peamiselt kergemini lauldavaid koorilaule. Tema loominguline intensiivsus nõrgenes. 1939. aastal valmisid ainult mõned koorilaulud. Ta ehitas Hüpassaares ikka veel karjalauta. Ühele usutlejale kinnitas Saar ka nüüd, et ta ei soovi asuda elama linna, sest ilma lisateenistuseta ei saavat linnas elada. "Mis ma linnas peale hakkan
annaabi.ee 
