Eesti on sõlminud kahepool- sed koostõõlepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rah- vusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. Rahvusvaheline koostöö ei toimu aga kaugeltki vaid valitsuste tasemel. Tähtis osa on loomaaedadel ja botaanika- aedadel, muuseumidel, õppe- ja teadusasutustel, seltsidel ja ühingutel. Eesti looduskaitsega seotud valitsus- välistest organisatsioonidest tuleks eelkõige nimetada Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Loodusuurijate Seltsi. Rahvusvahelises koostöös on oluline osa Tallinna Loomaaial ning Tallinna ja Tartu botaanika- aedadel, samuti Tallinna Loodusmuuseumil ning Tartu Ülikooli Geoloogia- ja Zooloogiamuuseumil. Tähtis koht
saj üle 400 000 mündi; Ermitaaz 1760 1 000 000, kõige suurem; Briti muuseum 1753 650 000 münti; Kuninglik mündikabinet (Stockholm) 500 000 münti, see on Eesti jaoks oluline, kuna seal on ka Eesti aardeid ning Eestis löödud münte; Berliini mündikabinet - Brandenburgi kuurvürst Joachim II 400 000 münti. Eesti suurim mündikogu on TLÜ AI müngikogus on veidi üle 100 000 mündi. Väiksemaid mündikogusid on ka kohalikel muuseumidel. Näiteks Tartu Linnamuuseumis on ühe kollektsioneerija kogu. Kuna kogujaid ning kollektsioone tekkis juurde, siis tekkisid 15. sajandil ka mündikaupmehed. 16. sajandi lõpust on teada ka mündioksjone. Hakkasid ilmuma ka antiikmünte käsitlevad õpikud ning kataloogid, mis õpetasid, kuidas neid ära tunda jne. Varaseimad mündikataloogid: Jean de Berry, Berry hertsogi kataloog; 1465 Medicite kogu kataloog. Keskajal ei pruukinud vanade müntide ära tundmine olla mingi iseenesest
looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostööleppedkeskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga.Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses oluliserahvusvahelise organisatsiooni liige: Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu(IUCN). Ühinenud Rahvaste Organisatsioon,Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega.Tähtis osa on loomaaedadel ja botaanikaaedadel,muuseumidel, õppe- ja teadusasutustel, seltsidel ja ühingutel. Eesti valitsusvälised organisats.: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Loodusuurijate Selts. Rahvusvahelises koostöös on oluline osa Tallinna Loomaaial ning Tallinna ja Tartu botaanikaaedadel ka Tallinna Loodusmuuseumil ning Tartu Ülikooli Geoloogia- ja Zooloogiamuuseumil. Tähtis koht väljapoole riigipiire suunatud looduskaitsetegevuses on rahvusvahelistel looduskaitselepetel ehk konventsioonidel, millega
Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige: Maailma Looduskaitse Liit (IUCN), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. Eesti on ühinenud kokku üle 200 konventsiooniga, neist umbes veerandites on sees ka keskkonnaaspekt. Tähtis osa on loomaaedadel ja botaanikaaedadel, muuseumidel, õppe- ja teadusasutustel, seltsidel ja ühingutel. Eesti valitsusvälised organisatsioonid: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Loodusuurijate Selts. Rahvusvahelises koostöös on oluline osa Tallinna Loomaaial ning Tallinna ja Tartu botaanikaaedadel, ka Tallinna Loodusmuuseumil ning Tartu Ülikooli Geoloogia- ja Zooloogiamuuseumil. RAMSARI KONVENTSIOON linnud, märgalad 35
Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. Rahvusvaheline koostöö ei toimu aga kaugeltki vaid valitsuste tasemel. Tähtis osa on loomaaedadel ja botaanikaaedadel, muuseumidel, õppe- ja teadusasutustel, seltsidel ja ühingutel. Eesti looduskaitsega seotud valitsusvälistest organisatsioonidest tuleks eelkõige nimetada Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Loodusuurijate Seltsi. Rahvusvahelises koostöös on oluline osa Tallinna Loomaaial ning Tallinna ja Tartu botaanikaaedadel, samuti Tallinna Loodusmuuseumil ning Tartu Ülikooli Geoloogia- ja Zooloogiamuuseumil. Tähtis koht
Nende kogud on sageli väga suured ja esinduslikud, hõlmates ajalugu, arheoloogiat, kunsti, teadust, looduslugu, antropoloogiat ja tööstusarheoloogiat. Lisaks leidub ka tuhandeid teisi, näiteks auto-, veini-, vihmavarju-, rongi-, nuku- ja sokolaadimuuseume. Selle lühikese ja põgusa ülevaatega muuseumitüüpidest, mis teemat sugugi ei ammenda, soovitakse rõhutada muuseumidele iseloomulike joonte paljusust. Samas on iga tüüpi muuseumidel ühine põhimissioon säilitada mälu ja harida inimesi. Muuseumid ja kultuuriveebi eesmärgid Arvestades eelpool toodut, on vaja selgitada, kuidas veebirakendus võib toetada (ja arendada) muuseumi tegevust. Enamikel juhtudest kasutatakse veebivahendit (vähemalt pika katseperioodi jooksul) informatsiooni vahendamiseks, s.o kui vaateakent, tõrjudes seega konkreetse veebirakenduse nissi ärimudelites. Kuna teadlikkus veebi võimalustest ja eelistest, mida see erialaselt (juhtidele,
annaabi.ee 
