ahvenlasi ,väikest tobijat, väikest mudilat, merihärga, lesta ja kammeljat. · Teiste pümarüü muutub märksa rohkem. Tähistused: e-emaskala ; i-isaskala; hk- helmeskate, K-kõhuium(ed); P- pärakuuim, R- rinnauim(ed), S- seljauim. Lõhi: e-muutub tumedamaks, külgedele ilmuvad väikesed mustad ja punased tähnid ning punakaspruuni või halliga ääristatud silmtäpid, i-l lähevad küljed tellispunaseks või tumepruuniks, tekivad terassinised marmoreeritud laigud, kõht muurub tumedaks või sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks jätke, mis ei lase suud sulgeda. Meriforell: i-l tekib alalõuale väike kõhrjätke, kehal suureneb roosade tähnide hulk. Vikerforell: i-muutub tumedamaks, seljale tekib küür. Angerjas: kudemisrände algul selg muutub mustaks, küljed ja kõht hõbedaseks, silmad suurenevad tugevasti. Lepamaim: i-l kõht muutub punaseks, kurgualune mustaks, külgedel
Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest (viirusebakteritest) või nende toksiinidest (mürkidest). Kaitsevõime saavutamiseks peab vaktsineerima korduvalt ja õigete vaheaegade tagant, sellega alustatakse tavaliselt juba varases lapseeas. Inimese immuunsüsteem peaks toimima optimaalselt, sest organismile on kahjulik selle liiga nõrk kui ka liiga aktiivne reageerimine. Kui immuunsüsteem on liiga nõrk, muurub inimene vastuvõtlikuks paljudele haigusetekitajatele. AIDSi püdevatel inimestel on immuunsüsteem haiguse mõjul niivõrd nõrgestatud, et surma põhjustavad vahel ka juhuslikud mikroorganismid. AIDS-i põhjustav HI-viirus nakatab, muudab ja lõpuks hävitab teatud tüüpi lümfotsüüte, millest sõltub ka teiste immuunsüsteemi rakkude tegevus. Kui immuunsüsteem liiga aktiivselt reageerib on ka halb. Seda nimetatakse allergiaks ehk ülitundlikuseks
6 Vee jäätumisel eraldub samapalju soojust, kui on vaja sama koguse jää sulatamiseks. Kuidas on siis võimalik, et talvel veekogud siiski jäätuvad? Vee suurim tihedus on 4 kraadi juures. Miinuskraadide juures jahtub pealmine veekiht, muutub tihedamaks ja vajub allapoole, surudes soojemat vett ülespoole, mis kokkupuutel külma õhuga jahtub omakorda. Järvevee temperatuur ühtlustub ja läheneb 4 kraadile. Vee edasisel jahtumisel muurub külma õhuga kokkupuutuv pealmine veekiht veidi vähem tihedaks ega vaju enam allapoole: külmub jääks. Jää on halb soojusjuht ja seepärast ei kaota tema all olev vesi kuigi palju soojust. 7 Kas vesi hakkab keema kausis, mis ujub keeva veega potis? keemahakkamiseks tuleb anda nn keemissoojust; soojusülekanne toimub ainult erinevate temperatuuridega kehade vahel. EI 8 Kuidas saab saunas väliste tunnuste järgi aru, millises torus on kuum ja millises
rinnauim(ed), S- seljauim. Jõesilm: hiilgavpronksjas värvus muutub tuhmiks sinakashalliks, 1.S ja 2. S kõrgenevad, e-l mandunud (uimekiirteta) P suureneb, i-l tekib sugunibu. Ojasilm: e-l suureneb , i-l tekib sugunibu. Lõhi: e-muutub tumedamaks, külgedele ilmuvad väikesed mustad ja punased tähnid ning punakaspruuni või halliga ääristatud silmtäpid, i-l lähevad küljed tellispunaseks või tumepruuniks, tekivad terassinised marmoreeritud laigud, kõht muurub tumedaks või sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks jätke, mis ei lase suud sulgeda. Meriforell: i-l tekib alalõuale väike kõhrjätke, kehal suureneb roosade tähnide hulk. Jõeforell: P eesserv muutub valkjaks, i-l tekib alalõuale vaevu märgatav kõhrjätke. Vikerforell: i-muutub tumedamaks, seljale tekib küür. Merisiig: i-l (ja mõnel e-l) külgedel piimjas hk. Peipsi siig: i-l (ja mõnel e-l) külgedel hk.
hulgast. Tootmistehnoloogia millised tootmistegurid ja millises proportsioonis on kasutusel. Seda kirjeldab tootmisfunktsioon. Tootmisfunktsioon toodangukoguse q sõltuvus kõigist tootmistegurist. Q=F (K,L) ettevõtete tootmisfunktsioonid võivad erinda. Seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt. Q on maksimaalne toodanguhulk, mida kasutatava komplektiga on võimalik saada. Piirtoodang MP näitab, kuidas muurub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Keskmine toodang AP kogutoodangu jagamine kulutatud teguripanusega. Mastaabiefekt kui tootmistegurite panuseid suurendada mingi sama arv kordi ja toodangu maht suureneb kas rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid (positiivne mastaabiefekt) või vähem kordi (negatiivne mastaabiefekt). Kui tegemist on mastaabisäästuga (pos), siis on