K K K R R V Joonis 4.15. Liigpingekaitselülitused: a) RC-ahel, b) RC-ahel koos varistoriga, c) RCD-ahel Jada ja rööpühendus Jada- või rööpühendust kasutatakse juhul kui muunduris jõupooljuhile langevad pinged või neid läbivad voolud ületavad tööstuslikult toodetavatele või kasutatavatele jõupooljuhtseadistele lubatud maksimaalseid pingeid või voolusid, s.t. kui üksikventiilidega pole võimalik luua nõutavate tehniliste omadustega muundurit. Jõupooljuhtide jadaühenduse puhul on suurimaks probleemiks pingete võrdse jagunemise tagamine jõupooljuhtide ahelas nii nende suletud olekus kui ka kommutatsiooniprotsessi kestel
Erinevalt sama funktsiooniga vahetutest maatriksmuunduritest (joonis 1.22, d) kasutatakse neis eraldatud sisendit ja väljundit ühendatuna alalisvoolulüliga ilma energiasalvestiteta. Selline lülitus sisaldab neljakvadrandilist vaheldit vooluallikana ja pingevaheldit. Sisendsektsioon koosneb kahesuunalistest ja kahepolaarsetest lülititest ning väljundis on tavalise vooluvaheldina tuntud sildlülitus. Kolmefaasilises süsteemis töötamisel nimipingel on muunduris tavaliselt kolm kahe IGBT-transistoriga faasi õlga koos vastulülitatud vabavooludioodidega igas õlas. Kommutatsioon tagatakse sisendsektsiooni lülitite seisundi muutmisega samal ajal, kui väljundsektsioon on vabavoolutalitluses. Seega peab sisendsektsiooni lülitite lülitamine toimuma nullvoolu korral, mis tagab ohutu kommutatsiooni ja minimaalsed lülituskaod. Sisselülitamisel ei vaja kahesuunalised ja kahepolaarsed lülitid mõlema voolu suuna sõltumatut juhtimist
analoogsignaaliks. Skeemil kujutades peamisteks komponentideks digitaalselt juhitavad lülitid. Kui vastavas registrijärgus on 1, siis lüliti kaudu läheb vastav pinge analoogsummaatori sisendisse. Mida rohkem on koodis 1-d, seda suurem arv pingeid läheb summaatorisse. Sinna jõudnud pingete liitmisel saadakse summaarne pinge. ADC (Analog-to-Digital Conventer) analood-digitaal muunduris lastakse analoogsignaal läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele mitu dioodi on diskreetimisel jõudnud pingenivoole ,,1" leitakse koodumuunduris kahendkood. 1. VÕRDLUSSKEEM Ehk komparaator on digitaalskeem, mis sisendisse tulevaid operande omavahel võrdleb ning teeb kindlaks kumba sisendisse kahendarvuna antud väärtus on suurem. Skeemi tööd võib ettekujutada järgmiselt: a) Komparaatori andmesisenditesse antakse võrdlemiseks 2 ,,sõna".
Värvidega toimitakse põhimõtteliselt samal viisil. Tabelit, kus igale ruudukesele vastab heledus- ja värviinformatsioon, nimetatakse bittrastriks. Oluliseks osaks on laengusidestusseadis(Charge-coupled Device, CCD) milles tekib valgusetoimel laeng. Mida intensiivsem valgus seda tugevam on laeng. Kui nüüd võtta skaneeritava objekti üks rida ja juhtida tema peegeldus CCD peale saame selle rea kujundi laengutena. Nüüd edasi nidutame selle laengu välja CCD-st ja muudame AD muunduris digitaalseks koodiks. Probleem on selles et CCD ei ole värvitundlik. Küllaltki kallis osa
Värvidega toimitakse põhimõtteliselt samal viisil. Tabelit, kus igale ruudukesele vastab heledus- ja värviinformatsioon, nimetatakse bittrastriks. Oluliseks osaks on laengusidestusseadis(Charge-coupled Device, CCD) milles tekib valgusetoimel laeng. Mida intensiivsem valgus seda tugevam on laeng. Kui nüüd võtta skaneeritava objekti üks rida ja juhtida tema peegeldus CCD peale saame selle rea kujundi laengutena. Nüüd edasi nidutame selle laengu välja CCD-st ja muudame AD muunduris digitaalseks koodiks. Probleem on selles et CCD ei ole värvitundlik. Küllaltki kallis osa skannerist on värvi
Kahendsüsteemi arvu- Mõõtmisel on 4 eri jaotist (mõõtetäpsus on des on ainult numbrid 1 ja 0. Nüüd saa- 2 bitti). Analoogsignaali väärtuste mõõtmisel me digitaalsignaali (vt. joonis 6), mis on saame arvud 2, 0, 1, 2, 2, 2, 3 ehk kahendsüs- mürale palju vähem vastuvõtlik. See tä- teemis 10, 00, 01, 10, 10, 10, 11 hendab, signaal moondub küll, aga selle, kas konkreetsel hetkel on 0 või 1, saab ikka välja lugeda (vt. joonis 7). Sedasorti kodeerimine toimub A/D-muunduris (analoog-digitaalmuunduris). Ent pole head ilma halvata. Mürast saime praktiliselt lahti. Kui aga kõlari juures on tarvis di- gitaalsignaal uuesti analoogsignaaliks teisendada (kasutades D/A-muundurit), on meil teada signaali väärtused ainult mingi ajavahemiku tagant. Algse signaali muutused selle ajavahe- miku sees on aga kaduma läinud (vt. joonis 8). 6 hälve
salvestamiseks (akumuleerimiseks) vesiniku näol. Seega võib kütuseelementide ja elektrolüüserite kasutuselevõtt nende töökindluse ja hinna alanedes mõjuda positiivselt ka alternatiivsetel allikatel baseeruva energia tootmisele. Kuigi vesinik on kütuseelemendile kõige sobivam kütus, katsetatakse ka metanooli ja maa- gaasi kasutamisega kütuseelemendi kütusena. Ka sel juhul muudetakse kütus kas kütuse- elemendi sees või eraldi asuvas muunduris vesinikuks. Tabel 6.9 Kütuseelementide põhiandmed Tüüp Tempera- Elektro- Kütus Oksü- Elektriline Märkused tuur lüüt deerija kasutegur % ºC AFC 50 250 KOH Puhas H2 O2 ~70 Plaatina katalüsaator 70(113)
annaabi.ee 
