Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. GMO-vabad piirkonnad EL-s vaidlused GMO-de ohutuse ja vajalikkuse ümber alles käivad ja paljud kohalikud omavalitsused ja põllumehed tunnevad suurt muret võimalike probleemide üle. Võimalike probleemidena on välja toodud, et ei ole selge, kes vastutab, kui GMO-vaba toodang juhuslikult saastub, kes kannab sellega seotud kulud, kui palju lisakulusid nõuab toodangu muundtaimede-vabana hoidmine, millised on keskkonna- ja terviseriskid jpm. Seetõttu luuakse kõikjal GMO-vabasid piirkondi. Euroopas on üle 160 regiooni (s.t. ametliku "Euroopa regiooni" nimetuse alla kuuluvat piirkonda), üle 3500 alaregiooni ja kümned tuhanded põllumehed kuulutanud end GMO-vabaks. Kevadel 2005 alustasid mitmed organisatsioonid taolise initsiatiiviga ka Eestis. Eestis on geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel: 1
teoreetiliselt sealsamas Kolmandas Maailmas kasvatatuna anda piisavalt täiendavat saaki. 4. GMO- VABAD PIIRKONNAD EL-s vaidlused GMO-de ohutuse ja vajalikkuse ümber alles käivad ja paljud kohalikud omavalitsused ja põllumehed tunnevad suurt muret võimalike probleemide üle. Võimalike probleemidena on välja toodud, et ei ole selge, kes vastutab, kui GMO-vaba toodang juhuslikult saastub, kes kannab sellega seotud kulud, kui palju lisakulusid nõuab toodangu muundtaimede-vabana hoidmine, millised on keskkonna- ja terviseriskid jpm. Paljud EL piirkonnad on kuulutanud end GMO-vabaks, näiteks Poola 96%, Itaalia ja Austria 80% ning Sveits ja Kreeka tervikuna. 5. GM TOIDU MÄRGISTAMINE Märgistamise nõuded kehtivad EL määruse 1830/2003 näol alates 2004.a. 16. aprillist. Märgistamise põhinõudeks on kohustus märgistada GM-tootena kõik tooted, mis sisaldavad või on toodetud EL-s heaks kiidetud GMO(de)st, välja arvatud juhul,
ppt#12 7 GMO-vabad piirkonnad EL-s vaidlused GMO-de ohutuse ja vajalikkuse ümber alles käivad ja paljud kohalikud omavalitsused ja põllumehed tunnevad suurt muret võimalike probleemide üle. Võimalike probleemidena on välja toodud, et ei ole selge, kes vastutab, kui GMO-vaba toodang juhuslikult saastub, kes kannab sellega seotud kulud, kui palju lisakulusid nõuab toodangu muundtaimede-vabana hoidmine, millised on keskkonna- ja terviseriskid jpm. Seetõttu luuakse kõikjal GMO-vabasid piirkondi. Euroopas on üle 160 regiooni (s.t. ametliku "Euroopa regiooni" nimetuse alla kuuluvat piirkonda), üle 3500 alaregiooni ja kümned tuhanded põllumehed kuulutanud end GMO- vabaks. Kevadel 2005 alustasid mitmed organisatsioonid taolise initsiatiiviga ka Eestis.5 Euroopa GMO-vabad regioonid: Iirima, Inglismaa, Luksemburg, Island, Belgia,
Tarbijakaitseühing ning Saaremaa Tarbijakaitseühing algatavad täna geenmuundatud (GM) taimede vabade piirkondade loomise kampaania, mille käigus saavad Eesti talunikud teada anda oma soovist viljeleda GMO-vaba põllumajandust. Kuna GMO-dega on seotud palju küsitavusi: keskkonnariskid, toiduohutus, sotsiaalmajanduslikud ja õigusalased aspektid jm, siis kutsuvad ülalmainitud organisatsioonid maaomanikke ja ka omavalitsusi suhtuma ettevaatusega muundtaimede kasutamisse ja deklareerima ennast GMO-vabaks. Sellelaadsed alt-üles initsiatiivid on levinud kogu Euroopas, paljudes riikides hõlmavad GMO-vabad tsoonid juba suuri pindalasid. Algatuste põhjuseks on Euroopa Liidu de facto moratooriumi lõppemine, talunike, tarbijate ja keskkonnakaitsjate ülitugev vastuseis geenmuundatud taimede ja nendest tehtud toidu kasutamisele Euroopa Liidus. ,,Usume, et Eesti talunikel ja tarbijatel on praeguses olukorras väga mõistlik hoiduda
annaabi.ee 
