Kõige hirmutavam integratsiooni küsimuses on aga meie endi suhtumine. Sirvides erinevaid probleemartikleid, mis kajastavad eestlaste ja venelaste suhteid ja lugedes kommentaare, tekib mulje nagu venelased oleks mingid kriminaalid ja viimne kui üks neist halb inimene, kellest tasub heaga eemale hoida. ,,Venkuga mina ikka ühes kambas ei oleks!" või, et ,,Sibul jääb sibulaks!", kajastavad veel küllaltki tagasihoidlikult noorte suhtumist muulastesse. Tuleb silmas pidada, et inegratsiooniks on vaja kahte poolt. Ei usu, et oleks võimalik pakkuda välja paremat lahendust, kui seda artikli autor tegi. Muuta riiklik haridus eesti keelseks ja suunata ka integratsiooni rahad õigesse kohta. Kindlasti ei ole see probleem üleöö lahendatav, aga alustuseks võiks igasse kooli tekitada kas või keelekümblusklassid, mis on siiani ennast igati tõestanud. Mariette Vilgo XII A
Eesti meedias artikleid, mis kutsuvad Eesti elanikke üles sallivusele ja sõbralikkusele (seega on eestlaste hulgas ka palju võõraste suhtes sõbralikke inimesi.) Tsitaat: „Üheltpoolt võis eestikeelsest ajakirjanduses leida sagedamini enesekriitilist lähenemist eestlaste suhtumisele mitte-eestlastesse ja nende väljavaadetesse Eesti ühiskonnas. “ ning samuti esines positiivsemat suhtumist muulastesse just nooremas eas inimeste hulgas. Autor pakub ka välja, et sallivust aitaks tõsta konkreetseid inimesi puudutavate lugude avaldamine, kes on suutnud tulemuslikult end Eesti ühiskonda intergreerida. Selles valguses võiks läheneda ka pagulaste 5 Teder, M. Ajaleht Postimees. Vao külas süüdati pagulaskeskuse otsasein. 03.09.2015 6 Tammpuu, P.2000. Sallivus ja rahvussuhted eestikeelses ajakirjanduses
Muulaste hulgas on kõige rohkem venelasi, kelle pered sattusid Eestisse Teise maailmasõja või Nõukogude ajal. Tänapäeval võib leida palju informatsiooni venelaste, kelle elamiskoht on Eestis, elu kohta. See teema ilmub ajalehtedes, Interneti materialides jne. Kõikidel, nii eestlastel, kui ka muulastel on oma arvamus selle kohta. Lugedes neid artikleid võib märgata, et paljud nende artorid kasutavad mõisteid, mis iseloomustavad seda, kuidas riik ja eestlased suhtuvad muulastesse ning kuidas nad elavad koos. Kõige sagedamini kasutatakse mõisteid "identiteet" ja "akulruratsioon". Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Mõned artikli autorid arvavad, et identiteet on see põhjus, miks eestlased ja venelased siiamaani ei tulnud ühiseks arvamuseks ning siiamaani ei olnud lahendanud paljud probleemid. Eestlased ja venelased on liiga erinevad ja nende seisuhohad on erinevad ka.
Hetkel elab küll Eestis hulgaliselt venelasi, ukrainlasi ja teisi muulasi, kuid eestlaste kokkupuuted kultuuride ja rahvustega, kelle kombed ja tavad meie omadest drastiliselt erinevad, on väiksed. Kokkupuuteid teistest rassidest inimestega on peaolematud. See tõttu on meie uurimusrühm huvitatud sellest, kui valmis on eesti ühiskond teistest rahvustest ja rassidest inimeste jaoks. Sammuti huvitab meid see, kuidas suhtuvad eestlased juba kohapeal olevatesse muulastesse. Meid huvitab, kui suur on teadmine rassistlike ja ideoloogiliste organisatsioonide kohta ja kuidas eestlased nendesse suhtuvad. 3 1.1 Väljendid rasside ja rahvuste kohta Küsisime õpilastelt kuidas nad teatud rahvusi/rassi igapäevaelus kutsuvad. Pakkusime ise 3 varianti ühe rahvuse/rassi kohta välja. Mõned vastanud kasutasid ka oma väljendeid. a) neeger (36); mustanahaline (10); must (1); afro-ameeriklane (1)
annaabi.ee 
