Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865 Pudivere mõisas. Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Oma lapsepõlve veetis ta Muugal, kus tema isa oli mõisa aidamees. Arvatakse, et Muugas kogetud lapsepõlv inspireeris Vildet kasutama mitmeid tegelasi ja sündmusi oma hilisemas loomingus. Hiljem Vildede perekond lahkus Muugalt, et lapsed saaksid hea hariduse ning 1878. aastal asus Eduard õppima Tallinnas Saksa kreisikooli, kus ta õppis kuni 1882. aastani. Eduard Vildet paelusid juba kooliajal rohkem humanitaarained, ta vaimustus kirjandusest ja teatrist. Viimasest isegi nii palju, et lühikest aega pärast kreiskoolist lahkumist, kus tal oli konflikt
Sisukord 1. Ajalugu - lk 3 2. Arhitektuur - lk 4 3. Mõisa rajaja - lk 5 4. Muuga mõis praegu - lk 6 5. Historitsism - lk 7 6. Kasutatud lehed - lk 8 Muuga mõisa ajalugu 1860. aastal ostis Carl Timoleon von Neff Muuga mõisa, mis oli sel ajal väga halvas olukorras laostunud mõis. Neffi eesmärgiks oli uue mõisahoone ehitamine. Ehitada tuli uued kivist majandushooned, puhastada ja kraavitada heinamaid, ehitada telliseahi ja teisi ettevõtteid. Mõisahoone Muugas rajati pargitagusele põlluservale vanade pärnade taha. Maja ehitamine oli seotud paljude raskustega: maakoht oli keskustest kaugel, puudus veel ka Peterburi raudtee, aga palju tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud oskustöölisi. Esialgne arhitekt pidavat olema Thomson, kes tegi mõisa plaani visandid ja arvestused detailselt. Kuid enne ehitustöid pidi Thomson sõitma Lõuna-Venemaale, kuhu võttis ta kaasa Muuga mõisa projekti joonised ning sinna ta jäi
turgudeks ja laatadeks 3) Pargid on linnakopsud, uutel parkidel on jalutuspargid · Aedlinnad: Reaktsioon urbaniseerumisele, maksimus suurus 30 000 elanikku, ridaelamud, umbtänavad. Elamusrajoonide vahel pargid 19. Aedlinnade areng Eestis 20. Sajandil · Mõjutused: Eesti mõjutused tulevad saksamaalt, esimesed aedlinnad olid Tallinna lähistel, Muugas · Näited: Tamme ja Tähtvere Tartu aedlinnad, Romanovo aedlinn 20. Kadrioru park 20. sajandil (iseseisvalt) Kadriorus säilis regulaarpark, küll hooldamata kujul, kuni 1920 30. Aastateni. Siis mätastati osa diagonaalteid ja tihendati puistut boskettide sisse istutavate puudega. Regulaarne olemus säilis, vaid teedevõrgu näol. Madalamale terassile rajati purskkaev ja roosiaed
mõisas viletsas moonamajas (mõnede andmete järgi ka mõisa alttoas). Igal juhul mõni nädal pärast Vilde sündi koliti ära. Jüri Vilde ja tema perekond elasid mõne aja Muuga karjamõisas Ädiveres, kus isa töötas kupjana, kui nend aidamehekorter Muugas valimis, siis Muuga mõisa aidameheks. Muuga mõisast saigi Vilde kasvukodu, seal veetis ta oma lapsepõlve, oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad Tallinnasse kolisid. Vildele läksid väga hinge isa kannatused mõisateenijana, sellest innustus ta kirjutama novelli ,,Kupja-Kaarli adjustaadid" (truu mõisateenija tänamatu saatus). Vilde lapsepõlv oli üldiselt muretu mõisateenijate lapsed mängisid alati koos suurtel mõisaaladel
Nendest lugemisõhtutest võttis Vilde juba varasest lapsepõlvest peale kuulajana osa. Neid tunde võib pidada Vilde kirjandushuvi alguseks. Eedi ise oli muidu viieaastane, kui ema talle ketramise ja kudumise ajal lugemist õpetas. 1873. aasta sügisel pani ema Eedi metsaülema abikaasa juurde saksa keelt õppima. Vilde õppis üsna hoolikalt, nii et ta omandas saksa keele lugemises ja kirjutamises päris head algteadmised. On ka teada, et tulevase kirjaniku vanemad kogunud Muugas raha laste koolitamiseks. Eriti püüdnud nad raha kõrvale panna Eedi jaoks, kes kiindunult vabal ajal raamatutesse süvenenud oli. Heites pilku kirjaniku vaimsele kujunemisele, on selge, et noor kirjanik on nii karakterilt kui ka hingeomadustelt täiesti emasse. Isa ei tundunud ta küll nii lähedast iseloomusarnasust, aga talle meeldis siiski ka ise seltsis aega veeta, eriti siis, kui isa jahile läks või hobusega kuhugi kaugemale sõitis, millest kujuneb välja Vilde reisihimu. 1875
annaabi.ee 
