pesakonnast, mõnikord liitub tollega aga veel üks abistaja, enamasti mittesugulane. Esimene abistaja jääb koju niikauaks, kuni ta ise endale partneri leiab. Teine, mittesugulasest abistaja aga võtab juhul, kui pesitseva paari isalind juhuslikult hukkub, üle lesestunud emalinnu. Mõnikord aga lööb sekundaarne abistaja emase tolle paariliselt lihtsalt üle. Kui hundid murravad karjaga maha põdra ja söövad seda pärast üheskoos, siis sellisel juhul on tegemist ühiskasuga ehk mutualismiga, sest üksinda ei suudaks ükski hunt põdraga midagi peale hakata. Sel puhul saab abistaja, koostööpartner, ise samuti kasu, mis kaalub üles abistamise hinna. Näiteid mutualismist on loodusest tuua palju (grupid kaitsevad end efektiivselt vaenlaste eest, jagavad informatsiooni toiduallikate asukohast, noored lõvid hõivavad üheskoos emastest koosneva lõvisalga). See on ühiselulistele loomadele väga kasulik põhimõte. Nt: vastastikune puhastamine parasiitidest (ahvid, kalad,
Taime- ja seenekooslused. Üle maailma eristub 4 vegetatsioonitüüpi (antropogeenne, rohumaa, parasvöötme mets ja troopiline mets). Neist kõige suurem AMF (arbuscular mychorrizal fungi) arv ühe taimeliigi kohta on troopikas. 13. N-fikseerijad ja nende kooselu taimega Mügarbakterid- Fabacea sugukonna taimede juurtel juuremügarate teket ja neid mügaraid asustavad mikroobid, mis on võimelised siduma molekulaarset N-i. Need mügarbakterid seovad õhulämmastikku (tegu on troofilise mutualismiga). Nad toodavad õhulämmastikust ammoniaaki (N2 + 3H2 2NH3), kasutades selleks dinitrogeenreduktaasi ja nitrogenaasi, mida sünteesitakse nif geenidelt. Mügarbakteritega on sümbioosis enamus liblikõielisi taimi. Ainult 12% liblikõieliste liikidest on ilma mügrabakteriteta. Teine võimalus lämmastikku siduda on aktinoriisaga, mille moodustab bakter Frankia sp. koos taimejuurtega. Umbes 200 taimeliiki moodustavad aktinoriisat
5 3.Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm ja sellises vormis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Sageli peetakse sümbioosi mõiste all silmas vaid mutualismi kahe erinevast liigist organismi (sümbiondi) obligaatset ehk mõlemale kasulikku ja ühtaegu möödapääsmatult vajalikku kooselu. Näiteks mutualismiga on tegu vetika ja seene sümbioosi puhul samblikes. Näiteks niidukäharikus ongi vetika ja seene sümbioos. Põdral on sümbioos tselluloosibakteriga. Selline sümbioos esineb kõigil rohusööjatel loomadel. Taimed sisaldavad tselluloosi ja loomad ise ei saada seda lagundada, seda teevad nende soolestikus elavad tselluloosibakterid. Tselluloosibakteritel on jälle rohusööjate loomade soolestik mugavaks elupaigaks. Parasitism
liigita ei saa elada. Sarnane organismidevaheline suhe on ka protokooperatsioon, kus liikidevaheline suhe on ajutine ja fakultatiivne (st vabatahtlik). Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Sageli peetakse sümbioosi mõiste all silmas vaid mutualismi- kahe erinevast liigist organismi (sümbiondi) obligaatset ehk mõlemale kasulikku ja ühtaegu möödapääsmatut vajalikku kooselu. Nt mutualismiga on tegu vetika ja seene sümbioosi puhul samblikes. Mutualism mängib võtmerolli ökoloogias ja evolutsioonibioloogias. Nt on mutualistikud suhted olulised maismaaökosüsteemi funktsioneermiseks, sest 90% maismaa taimedest sõltub seente mükoriist, kuna see varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega. Vaatamata selle suhte tüübi olulisusele, on see ajaooliselt pälvinud võrreldes teiste liikidevaheliste sugetega (nt
annaabi.ee 
