,,Slängi ei peeta sobilikuks ametlike ja tõsiste teemade puhul. Üldiselt on släng lähedane vabale kõnekeelele, kohati on siin päris raske piiri tõmmata - mis on üldkeelne ja rahvapärane ja mis võiks olla släng. Piiritõmbamine ongi raske, sest sõnadel on erinevates situatsioonides erinev tähendus. Näiteks sõnad «eit» ja «mutt» on üldkeelsed ja rahvapärased, aga kui me nimetame noort tütarlast eideks või mutiks, on see släng." (Hennoste, 2000) ,,Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik, pannakse pahaks. USA-s püüavad poliitikud slängi pruukides noorte toetust võita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma." (Ärm, 1997) Uurimistöö autori arvates on slängi kohane kasutada siis, kui isik on vastavas seltskonnas. Näiteks ei ole sobiv slängi kasutada siis, kui viibitakse
Sama nähtuse teine külg aga on, et slängi kasutatakse juhul, kui tahetakse alluvatele või noortele meeldida. Släng on lähedane vabale kõnekeelele. Raske on piiri tõmmata küsimusele, mis on üldkeelne ja rahvapärane ning mis võiks olla släng. Piiritõmbamise teeb raskeks see, et sõnadel on erinevates olukordades erinev tähendus. Näiteks sõnad «eit» ja «mutt» on üldkeelsed, rahvapärased ja levinud, aga kui me nimetame noort tütarlast eideks või mutiks, on see släng. (6) Släng väljendub väga mitmel moel nagu nt: hääldustes, lühendites, laenudes, kujundlikes väljendites, roppudes sõnades, hüüdnimedes, sõna loomingutes, terminilaadsetes nimetuses ja paljuski muus selletaolises. Väga vähe on olemas kirjutatud slängi, enamus mõeldakse välja või tuletatakse kuskilt mujalt. Ainus koht, kus kohtab slängi vähesel määral või peaaegu üldse mitte, on aja-ja ilukirjandus
peeta sobilikuks ametlike ja tõsiste teemade puhul. Üldiselt on släng lähedane vabale kõnekeelele, kohati on siin päris raske piiri tõmmata - mis on üldkeelne ja rahvapärane ja mis võiks olla släng. Piiritõmbamine ongi raske, sest sõnadel on erinevates situatsioonides erinev tähendus. Näiteks sõnad «eit» ja «mutt» on üldkeelsed ja rahvapärased, aga kui me nimetame noort tütarlast eideks või mutiks, on see släng." (Hennoste, 2000) ,,Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik, pannakse pahaks. USA-s püüavad poliitikud slängi pruukides noorte toetust võita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma." (Ärm, 1997) Uurimistöö autori arvates on slängi kohane kasutada siis, kui isik on vastavas seltskonnas.
toon? Et tuhat aastat maapõue suletud jää muutub mägikristalliks. Et tina on kõigi metallide esiisa, sest kuld pole metall, vaid valgus. Et seatina tarvitseb ainult nelja perioodi, igaüks kakssada aastat, et muutuda esmalt punaseks arseeniks, siis punasest arseenist inglistinaks ja inglistinast hõbedaks. Kas need pole tõsiasjad? Kuid uskuda Saalomoni võtmesse, saatuse joonesse ja tähtedesse on sama naeruväärne kui koos Suur-Cathay * elanikkudega uskuda, et peoleo muutub mutiks ja viljaterad kuldkalakesteks.» «Ma olen hermeetikat õppinud,» hüüdis Coictier vahele, «ja ma kinnitan ...» Tuhinasse sattunud ülemdiakon ei lasknud tal lõpetada: «Ja mina, mina olen õppinud arstiteadust, astroloogiat ja hermeetikat. Ainult siin on tõde.» Nõnda öeldes võttis ta kirstu pealt pulbriga täidetud pudelikese, millest eespool juba juttu oli. «Ainult siin on valgus! Hip-Pokrates * on unenägu, Urania * on unenägu. Hermes * ?n mõte
annaabi.ee 
