suppressorgeenid rakkude proliferatsiooni (selliseid rakke on palju) · Proto-onkogeenid: rakkude normaalset talitlust 10. Onkogeenid kui kasvufaktorite retseptorid (onkogeen tagavad geenid, mis mutatsiooni korral võivad erb ja EGFR) põhjustada kasvajaid. Normaalsed geenid enne muteerumist, evoloutsioonis väga püsivad. · Onkogeen erb b on EGF retseptori geeni · Onkogeenid: Muteerunud normaalsed geenid mutantne vorm, selle perekonnas on veel (nt. proto-onkogeenid) või retroviiruste geenid, erinevaid geene, muteerunud retseptor mida viirused on rakkudesse toonud, indutseerib proliferatsiooni ilma kasvufaktorita.
Tubakasuitsus leidub rohkesti aineid, mis kutsuvad esile rakkude päriliku materjali muutusi ehk geneetilisi muutusi ehk mutatsioone. Neist eriti tugeva mutageense toimega on lämmastikuühend aminokarboliin. Geneetilised muutused on sellised muutused, mis päranduvad edasi teistele rakkudele. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkudega, siis päranduvad muutused ka meie järglastele. Peaaegu kõik mutatsioonid on meile ebasoodsad, seega võib enamasti vaadelda muteerumist kui väärastumist (ibid). Samas võib suitsetamise tagajärjel kahjustuda ka mehe seemnerakkudes olev pärilik info, mistõttu ka munarakku viljastav seemnerakk võib olla süüdlane väärarengu tekkes. Geneetilisi muutusi võivad peale tubakasuitsus leiduvate ainete kutsuda esile ka alkohol ja teised mürkained ning mitmed kiirgused. Väike osa mutatsioonidest toimub ka päriliku materjali jagamisel ja paljundamisel tekkivate vigade tõttu (ibid). Mehed ja suitsetamine 1996.a
Kas saame alati eeldada selle kehtimist? Lõputute saitide mudel on matemaatiline mudel geneetiliste mutatsioonide arvutamiseks. Püütakse määrata kui suur osa lookustest on homosügootsed lõpliku diploidse populatsiooni puhul. Lihtsalt eeldame, et asukohti ehk DNA saite, kus mutatsioon saab toimuda, on lõputu hulk. Sel juhul tõenäosus, et mutatsioon toimub samas kohas üle 1 korra on null. Iga mutatsioon tekitab uue alleeli, tagasi- ega korduvat muteerumist pole: kõik mutatsionid on valimis nähtavad. Nt selgroogsete reaalsete mutatsioonisageduste ja genoomi suuruste juures ning lähedaste liikide puhul on sageli lõputute saitide mudel piisavalt realistlik. AGA! Ei saa alati eeldada selle kehtimist väiksemate organismide puhul! 7. Selgita populatsiooni diversiteediparameetrit Θ (teeta) ja seda defineerivat valemit! Mis on lihtsaim viis teeta väärtuse hindamiseks DNA järjestuste alusel?
Alleelide sageduste teadmine annab meile oluliselt rohkem infot kui lihtsalt genotüüpide sagedused. Saab teada kas alleelide kokkulangemisel isenite kaudu või genotüüpide sageduse kaudu. Hardy-Weinbergeri seadus eeldab ideaalset populatsiooni: Lõpmatult suure isendite arvuga, et ei oleks geeni triivi (geenide sageduste juhuslikke muutusi); Juhuslikku ristumist populatsiooni isendite vahel vaadeldava tunnuse suhtes; Puudub valiku surve ehk looduslik valik vaadeldava tunnuse suhtes; Ei ole muteerumist (puuduvad mutatsioonid); Puudub migratsioon nii sisse kui välja populatsioonist. Kui need tingimused on täidetud, siis populatsioon on geneetiliselt tasakaalus põlvkondade jooksul. Alleelide sagedused ei muutu eri põlvkondades. Juhusliku ristumise tulemusena igas järgmises põlvkonnas on genotüüpide sagedused ühesuguses proportsioonis. Kuna taolist populatsiooni looduses ei esine, siis peatakse ideaalilähedaseks populatsiooni,
Kuna maailma rahvastik kasvab ja muutub üha mobiilsemaks, siis on kahanenud ka võimalus, et suletumas populatsioonis – kus nendel, kes kõige paremini kohanesid, olid parimad šansid oma geene levitada – areneb välja mõni ebatavaline geneetiline omapära. Samuti on vastsündinute suremus maailmas langenud ja inimese eluiga pikenenud, mistõttu looduslik valik ei mängi evolutsiooniprotsessides enam nii suurt rolli kui varem. Siiski nendivad teadlased, et geenide muteerumist võivad jätkuvalt põhjustada keemiatööstus ja radiatsioon. Teised teadlased aga väidavad hoopis, et kuna kultuur on geenide loodusliku valiku keskkonda tohutult muutnud, siis on valiku surve viimaste aastatuhandete jooksul olnud erakordselt tugev. Inimpopulatsiooni kiire kasv ning tormiliselt muutunud keskkonna- ja kultuuritegurid on evolutsiooni hoopis kiirendanud. On ju viimased paarkümmend tuhat aastat olnud inimeste elus
annaabi.ee 
