vastasel juhul oleks mees ülespoodud. 2. Esmeralda ema oli Esmeralda kaotanud, kui Esmeralda veel väike oli. Selle tõttu oli ta väga õnnetu. Ema arvas, et mustlased olid Esmeralda varastanud, ning sellest sai alguse ta mustlaste vihkamine. Teose lõpus, leidis Esmeralda ema oma tütre üles. Teosest võis välja lugeda ka mustlaste tegelikku käitusmisest ja temperamendist, vahel juhtis neid valedele teedele. mustlastel polnud tegelikult Esmeralda kadumisega mingit pistmist(teose lõpu poole) ja Esmeralda ema oli mustlasi ülekohtuselt vihanud. 3. Claude oli äärmiselt südamlik inimene, kes täitis minu südame küll rõõmuga. Olgugi, et ta vend oli joodik, ebaküps ja nõrk (vaimselt) inimene, andis ta ikka talle raha, kui tal selleks võimalus oli ja kui vend seda küsis, ta lootis, et kunagi tuleb vennalgi mõistus pähe, ja ta saab normaalset elu taastama(alustama) hakata
sümboliks just eheduse ja naturaalsuse tõttu (Nidel 2005: 169). Positiivne on ka see, et viimastel aastakümnetel on kasvanud huvi ja teadlikkus mustlaste ja nende kultuuri vastu ning 1979. aastal märgiti mustlased ära eraldiseisva etnilise grupina (World Music: the Rough Guide...1999: 147). Mustlasi tuntakse igal pool meistrimeeste, käsitöömeistrite ja ka hobusekauplejatena, samuti on nende seast esile kerkinud palju muusikuid ja meelelahutajaid. Öeldakse, et mustlastel on muusika geenides. Nad on ülimalt musikaalne rahvas. Kuhu iganes nad kolisid, ikka kerkis nende seast esile hämmastavalt andekaid muusikuid, kes aitasid elus hoida traditsioonilist muusikat. (Nidel 2005: 169-170) Mustlasi kutsutakse ka teede kuningateks ja kuningannadeks. Seda seetõttu, et nad kolivad uude piirkonda suhteliselt kergekäeliselt. Nad ei ole mitte nii väga kiindunud maalappi, kus nad elavad, vaid nende jaoks on tähtsam perekond ja sugulased. Sellest jutustab ka mustlashümn
Ühel korral andis ta ka vihje, kus teda leida. Jose läks Carmenit otsima ning leidis. See oli esimene kord, mil nad said koos veidi pikemat aega olla... Sel hetkel muutus nende suhe näiliselt avatumaks. Nad tülitsesid ja leppisid, Carmeni tujud olid nagu augustikuine ilm (äike). Ühel ajal kadus Carmen ootamatult, Jose otsis teda igalt poolt, kuid ei midagi. Lõpuks ühel päeval ilmus Carmen koos rügemendi leitnandiga Dorothea juurde (Carmen elas seal alaliselt, kuigi on teada, et mustlastel pole kindlat elupaika). Leitnand läks marru nähes Joset seal majas. Neil läks võitluseks ning leitnand sai surma. Nüüd oli Jose kaelani supis ja tagasiteed enam ei olnud. Temast oli saanud mõrvar ja muud üle ei jäänud kui kurjategija elukombed omaks võtta. Ta hakkas salakaubavedajaks. Oli mestis salakaubitsejate kambaga mille pealikuks või juhiks oli Dancairo. Jose't võeti kurjategijate poolt lahkesti vastu, talle meeldis salakaubitseja elu rohkem kui sõduri: nüüd oli
teda leida. Jose läks Carmenit otsima ning leidis. See oli esimene kord, mil nad said koos veidi pikemat aega olla... Sel hetkel muutus nende suhe näiliselt avatumaks. Nad tülitsesid ja leppisid, Carmeni tujud olid nagu augustikuine ilm (äike). Ühel ajal kadus Carmen ootamatult, Jose otsis teda igalt poolt, kuid ei midagi. Lõpuks ühel päeval ilmus Carmen koos rügemendi leitnandiga Dorothea juurde (Carmen elas seal alaliselt, kuigi on teada, et mustlastel pole kindlat elupaika). Leitnand läks marru nähes Joset seal majas. Neil läks võitluseks ning leitnand sai surma. Nüüd oli Jose kaelani supis ja tagasiteed enam ei olnud. Temast oli saanud mõrvar ja muud üle ei jäänud kui kurjategija elukombed omaks võtta. Ta hakkas salakaubavedajaks. Oli mestis salakaubitsejate kambaga mille pealikuks või juhiks oli Dancairo. Jose't võeti kurjategijate poolt lahkesti vastu, talle meeldis
Dracula ehk Brani loss ei kuulunud kunagi vürst Vlad Teivastajale, kes oli aluseks kirjanik Bram Stokeri krahv Dracula tegelaskujule, kuid nimetatud vürst olevat seda siiski külastanud. Habsburgide suguvõsa valitses Rumeeniat alates 17. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõjani. Gooti stiilis Brani lossi on kasutatud ka paljude krahv Dracula filmide võttepaigana Transilvaanial on pakkuda palju enamat kui hirmuäratav Dracula Elen Mitt 14.08.2004 Kommenteeri > SUURLINNAELU: Mustlastel käib hoogne heinategu. Selles polekski midagi imelikku, kuid pilt on tehtud Bukaresti kesklinna pargis. Elen Mitt Eestlane teab Rumeeniast üldjuhul Draculat, Ceausescut ja mustlasi seda, mida üks õige rumeenlane põlgab. Jah, kuidas võikski mitte põlata meest, kes lasi 20 aasta eest lammutada ajaloolises Lõuna-Bukarestis 7000 kodu ja 26 kirikut, et suurushullus-tuses rajada 12korruseline 3100 ruumiga parlamendipalee, mis on Pentagoni järel suuruselt teine ehitis maailmas.
annaabi.ee 
