vaatuse õhtu "Lillas Pastia" kõrtsis, mis oli väga koduselt ning külapäraselt kujundatud. Kõik oli väga mugav ning nägi maitsekas välja. Väga omapärane etenduse juures oli enne igat vaatust näidati pilte ning videoklippe vanadest aegadest, mis tõid vaataja sellese aega rohkem sisse, et oleks lihtsam ette kujutada. Samuti olid kostüümid väga teema ja olukorra kohased ning hästi disainitud. Kostüümid tõid etendusse väga palju särtsu ja omapära. Carmenil, kui mustlasneiul oli just selline natuke rääbakas ja mitmekihiline kleit, nagu ühelt rändavalt mustlaselt ka leida võiks. Kõigi esinejate kostüümid olid väga hästi läbimõeldud ning mustlaste kleidi jäid väga hästi meelde. Ainuke, mis mind natukene lõpus häirima hakkas, oli subtiitrite pidev lugemine, mis muutus küllaltki ebamugavaks ning tüütuks selleks, et etendusest aru saada. Kuid see ei olnud nii suur miinus arvestades positiivsete külgede ülekaalu
Carmenit kirjeldati kui tõeliselt eksootilist ja kaunist olevust: noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega neiu, kes nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad, ilusa kujuga huuled, valged hambad, ta oli temperamentne, omakasupüüdlik, kuid oma mehele raskel ajal toeks ja truu. Carmeni vabaduseigatsus on üks kirgliku romantismi tunnustest. Romantikutele omaselt hindas Merimee huumorit, lastes mustlasneiul pidevalt naljatleda ja rõmsameelne olla. Peategelane don Jose oli noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ja uhke pilguga. Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus, mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise. Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli
Carmenit kirjeldati kui tõeliselt eksootilist ja kaunist olevust: noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega neiu, kes nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad, ilusa kujuga huuled, valged hambad, ta oli temperamentne, omakasupüüdlik, kuid oma mehele raskel ajal toeks ja truu. Carmeni vabaduseigatsus on üks kirgliku romantismi tunnustest. Romantikutele omaselt hindas Merimee huumorit, lastes mustlasneiul pidevalt naljatleda ja rõmsameelne olla. Peategelane don Jose oli noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ja uhke pilguga. Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus, mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise. Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli
Carmenit kirjeldati kui tõeliselt eksootilist ja kaunist olevust: noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega neiu, kes nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad, ilusa kujuga huuled, valged hambad, ta oli temperamentne, omakasupüüdlik, kuid oma mehele raskel ajal toeks ja truu. Carmeni vabaduseigatsus on üks kirgliku romantismi tunnustest. Romantikutele omaselt hindas Merimee huumorit, lastes mustlasneiul pidevalt naljatleda ja rõmsameelne olla. Peategelane don Jose oli noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ja uhke pilguga. Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus, mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise. Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli
» Gringoire punastas ja võttis seda arvesse. Oli ilmne, et noor tütarlaps vihjas nõrgale abile, mida ta temale paar tundi tagasi kriitilisel silmapilgul oli pakkunud. Nüüd tuli see talle muude seikluste tõttu ununud juhus uuesti meelde. Ta lõi peopesaga vastu laupa. «Tõesti, preili, oleksin pidanud sellest alustama. Andke andeks mu pöörane hajameelsus. Kuidas teie siis Qasimodo küüsist pääsesite?» See küsimus tekitas mustlasneiul hirmujudinaid. «Ah, see hirmus küürakas!» ütles ta nägu käte vahele peites ja hakkas lõdisema nagu kangest külmast. «Tõesti hirmus!» vastas Gringoire, kes oma mõttelõnga käest ei lasknud. «Kuidas teie ometi ta küüsist pääsesite?» Esmeralda naeratas, ohkas ja vaikis. «Kas te ise teate, miks ta teid jälitas?» küsis Gringoire, tahtes küsimusele kõrvalteed mööda tagasi jõuda. «Ei tea,» vastas noor tüdruk. Ja lisas kohe: «Aga ka teie jälitasite mind. Mispärast?»
annaabi.ee 
