muusikat, mis sarnanes tänapäevase hiphopiga. Kõige otsesemalt mõjutas seda muusikasuunda aga Jamaika päritolu stiil dub, mille õitseaeg oli 1960-ndatel. Dub- rütmidele lisandus peagi esinejaid, kes hakkasid rütmile sünkroonselt peale rääkima. Hiphopi üks põhilisemaid liike on räpp, mis sai alguse 1970-ndate aastate keskpaigas New Yorgi Lõuna-Bronxis. Räpp on afroameerika päritolu ning esimesed lindistused valmisid sõltumatutes plaadifirmades ning olid suunatud mustanahalisele publikule. Beastie Boys oli esimene räppartist, kes jõudis oma lugudega ka USA edetabeli esikümnesse. Esimesed tõelised ,,tegijad" räpis olid siiski mustanahalised, kes 1970ndate aastate lõpus asusid tööle kahe plaadimängijaga, leiutasid uusi rütme ja meloodiaid ning võtsid appi ka mikrofoni. Hiphopi kultuuri alguseks võib pidada ka veidi varasemat aega. 1968. aastal tekkisid New Yorgis noortejõugud, kes omavahel rivaalitsema hakkasid
Seda võiks võrrelda kui praeguse ajaga kus idamaades on ikka veel kast süsteem . Sündides madalamas kastis ei saa sa abielluda teise rajooni (kasti) inimesega kuna sa oled kindlaks määratud ,et oled madalamas kastis . Seal kus sa sünnid paneb paika sinu elutaseme ja põhimõtteliselt terve järgneva elu. Kui nüüd siin raamatus töödi välja ,et mustanahalisena sa sündisid siis pead ka jääma sinna piiridesse mis on mustanahalisele pandud . Näiteks ,et mustanahaline on kõige alaarenenud inimrass ja mustanahaliste bioloogiline staatus olekski ori. AMEERIKA POLÜGENISM JA KRANIOMEETRIA ENNE DARWINIT:MUSTANAHALISED JA INDIAANLASED KUI ERALDI ALAVÄÄRTUSLIKUD INIMLIIGID Stephen Jay Gouldi toob välja selles teemas erinevaid uskumusi inimliikide järjestamisest ning kuidas liigitati rasse erinevatel meetodidel nagu näitek kolju suuruse mõõtmise teel.
Valgetel on suhteliselt suur mõhnkehapõlv, seega rohkem ajusid eespool osas, kus asub intelligentsus. Mustadel on aga mõhnkehapõlv väiksem, järelikult iseloomustab mustasid tõepoolest puudulik intelligentsus. (Gould, 2001). 9 Jällegi aga leiab Gould, et Bean on teinud viga oma mõõtmistes. Ta võtab aluseks Franklin P. Malli uuesti tehtud mõõtmed, kes mõõtis niimoodi, et ei teadnud, kas aju kuulus mustanahalisele või valgele inimesele. Tema leidis, et mõhnkehapõlve ja mõhnkehapaksendi suuruste suhte osas ei olnud mustanahaliste ja valgete inimeste ajude vahel mingit vahet. Gould toob välja, et Bean otsis lihtsalt oma eelarvamuslikule veendumusele kinnitust, et mustad on alaväärtuslikumad. Gould peab Beani viletsaks teadlaseks, kes korraldas absurdseid eksperimente ja teda peetakse teda marginaalseks kujuks nii ajalises kui geograafilises tähenduses. (Gould, 2001). Paul Broca ja tema koolkond
et põhiküsimust varjutada. kuidas näidata rõhumissuhet alluvussuhtena. dialoog eeldab teavat valmisolekut kokkuleppeks. cultural studies : kultuuriuuringud. koolkond (lähtus birminghamist, juhtfiguur ja asutaja stewart hall). kujundas lähenemist, kus artikulatsiooniteooria oligi väga oluline. kultuuritekstide tähendus sõltub sellest, kuidas toimub artikulatsioon, see ei ole kunstiteosesse või teksti ssisse kirjutatud. ei ole mõtet minna bronxi ja öelda vastutulevale mustanahalisele : nigger. see lõpeb halvasti. aga nad ise ütlevad üksteisele küll nii. tähendab, see ei ole teatud kontekstis solvav. aga teises on. kui kirjanik ütleb lause, et ma tahtsin oma teosega öelda, et... siis võib lugeja alati küsida, aga miks sa siis ei öelnud. reaalsus asub küll väljaspool kultuuri, kuid ainult kultuuri sees muutub see maailm tähenduslikuks ja produktiivseks. kultuur loob reaalsust, mitte ainult ei kirjelda seda.
Näitab, kuidas inimene mängib iseennast. Aitab uuritaval ennast enda isikust distantseerida. Fantaasiad, kujutlusvõime on kõikide inimeste elus olulisel kohal. Eesmärk mõista inimese kogemust, mida tähendab mingis kindlas kultuuris elamine. Näitab, kuidas see näitleja tegelikult maailma näeb ja võimaldab näidata inimesel selliseid asju, mida ta ei teadvusta, mis tulevad esile spontaansetes olukordades esile. Sellel filmil on ka olnud suur poliitiline tähendus. Esimene kord, kui mustanahalisele inimesele anti filmis sõna. Peaosaline kasutas oma mälu kui ta luges peale ja seda, mida tundis filmi ajal. Rouch avastas Ganda juhuslikult, kellest sai ka hiljem filmitegija, üks esimesi Aafrika filmitegijad. Mõjutas ka mängufilmizanrit. Rouch tegi varsti pärast seda filmi veel ühe filmi Elevandiluurannikul ,,Inimküla", see oli tema vastus süüdistusele, et ta käsitleb ainult eluheidikuid otsustas teha filmi kooliõpilastest, üks grupp valgeid ja teine mustanahalisi õpilasi
annaabi.ee 
