Modifikaatorgeenid Geenide koostoime, eriti polumeersuse uurimisel selgus, et mitte koikide geenide toime tunnusele, mida nad maaravad, ei ole vordne. Eksisteerivad nn pohigeenid, mis maaravad tunnuse kujunemise kvalitatiivses mottes, s.t kas tunnus uldse kujuneb voi mitte, kuid nende korval esinevad veel ka modifikaatorgeenid, mis tugevdavad voi norgendavad tunnuse avaldumist. Naitena voib tuua musta ja valge karvakatte vahekorra mustakirjutel veisetougudel. Ehkki karvkatte uhtlane pigmenteerumine ule kogu keha ja kirju varvus on kvalitatiivsed tunnused, mis maaratakse uhe alleelipaariga, oleneb valge ja musta varvuse vahekord vahemalt kahest paarist modifikaatorgeenist. Iga geenipaari moju on aga nii vaike, et lahknemist on sageli raske naidata. Sel juhul raagitakse kirjut varvust pohjustava geeni erinevast ekspressiivsusest (ekspressiivsus naitab tunnuse varieeruvust isendeil). Kirju varvus
Kuivaine 11,5...12,8 11,0 17,0 Rasv 3,8...4,0 2,5 7,0 Valk 3,0...3,5 2,7 5,0 Piimasuhkur e. laktoos 4,0...4,5 4,0 5,6 Mineraalained 0,7..0,8 0,6 0,9 Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust. Suurema R%on punast tõugu lehmade piim ja väiksem mustakirjutel tõugudel. Piima keemiline koostis oleneb ka laktatsiooniperioodist. Suurema kuiva.sisaldusega on ternespiim, mis sisaldab rohkem R ja V. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima R% tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Piima koostis oleneb ka söötmisest. Erinevate söötade söötmisel võib suureneda piima R%. Valgusisaldust söötmisega eriti muuta ei saa. Piima keemiline koostis muutub ka lüpsmise ajal. Lüpsi algul väljutatud piim on väiksema
..88,5 83,0 89,0 Kuivaine 11,5...12,8 11,0 17,0 Rasv 3,8...4,0 2,5 7,0 Valk 3,0...3,5 2,7 5,0 Piimasuhkur e. laktoos 4,0...4,5 4,0 5,6 Mineraalained 0,7..0,8 0,6 0,9 Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust. Suurema R%on punast tõugu lehmade piim ja väiksem mustakirjutel tõugudel. Piima keemiline koostis oleneb ka laktatsiooniperioodist. Suurema kuiva.sisaldusega on ternespiim, mis sisaldab rohkem R ja V. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima R% tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Piima koostis oleneb ka söötmisest. Erinevate söötade söötmisel võib suureneda piima R%. Valgusisaldust söötmisega eriti muuta ei saa. Piima keemiline koostis muutub ka lüpsmise ajal. Lüpsi algul väljutatud piim on väiksema
Modifikaatorgeenid Geenide koostoime, eriti polümeersuse uurimisel selgus, et mitte kõikide geenide toime tunnusele, mida nad määravad, ei ole võrdne. Eksisteerivad nn põhigeenid, mis määravad tunnuse kujunemise kvalitatiivses mõttes, st kas tunnus üldse kujuneb või mitte, kuid nende kõrval esinevad veel ka modifikaatorgeenid, mis tugevdavad või nõrgendavad tunnuse avaldumist. Näitena võib tuua musta ja valge karvakatte vahekorra mustakirjutel veisetõugudel. Ehkki karvkatte ühtlane pigmenteerumine üle kogu keha ja kirju värvus on kvalitatiivsed tunnused, mis määratakse ühe alleelipaariga, oleneb valge ja musta värvuse vahekord vähemalt kahest paarist modifikaatorgeenist. Iga geenipaari mõju on aga nii väike, et lahknemist on sageli raske näidata. Sel juhul räägitakse kirjut värvust põhjustava geeni erinevast ekspressiivsusest (ekspressiivsus näitab tunnuse varieeruvust isendeil). Kirju värvus
..12,8 11,0 17,0 Rasv 3,8...4,0 2,5 7,0 Valk 3,0...3,5 2,7 5,0 Piimasuhkur e. laktoos 4,0...4,5 4,0 5,6 Mineraalained 0,7..0,8 0,6 0,9 Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust. Suurema rasvasisaldusega on punast tõugu lehmade piim ja väiksem mustakirjutel tõugudel. Piima keemiline koostis oleneb ka laktatsiooniperioodist. 33 VEISEKASVATUS Suurema kuivaine sisaldusega on ternespiim, mis sisaldab rohkem rasva ja valku. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima rasvasisaldus tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Piima koostis oleneb ka söötmisest. Erinevate söötade söötmisel võib suureneda piima rasvasisaldus. Valgusisaldust söötmisega
annaabi.ee 
