Suurimad veekasutajad on põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. JÕGEDE TOITUMINE Jõed saavad oma vee sademetest, lume või liustiku sulamisvetest ja põhjaveest. SUURVESI JA MADALVESI on jõe veereziimi tavalised näitajad, mis toimuvad enamvähem kindlatel aegadel, sõltuvalt selle jõe toitumistingimustest. Peab arvestama: millises kliimaväätmes jõgi asub, kas jõg algab mägedest või asub tasandil, kas paikneb mussoonkliimas, igikeltsa piirkond. Toitumine lumeveest suurvesi kevadel, suve hakul. mussoonkliimaga alad suurvesi suvel. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, on ka kaks madalvett. Suvel suur aurumine, vähesed sademed, Talvel maapinna ülmumisega kaasnev toitumise vähenemine. TULVAVESI purustuslikku laadi lühiajaline järsk veetaseme tõus, mis on põhjustatud paduvihmadest. Esinevad ebakorrapäraliselt ja sugugi mitte igal aastal. Kõige sagedamini tekivad
sajandi algul hakkasid Austraalia, Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika talud konkurentsis püsimiseks spetsialiseeruma mingile kitsamale põllumajandusharule (piimakasvatus, mesindus vms). kujunesid välja spetsialiseeritud suurtalud. Üks osa suurtalusid on olnud agraarreformi tulemus. Põhja-Ameerikas, Austraalias jm. rohtlates on kujunenud suured teravilja-, peaasjalikult nisutalud. Eraldi tuleks kasitleda riisi kasvatamist. Paremini kasvab riis Lõuna-Aasias, Kagu-Aasias mussoonkliimas riisitaludes. Kasvab ka Austraalias, Itaalias, Prantsusmaal, USA-s, Venemaal Musta mere rannikul. Loomakasvatuses kujunesid rantsod, suurtel looduslikel rohumaadel, nii Põhja kui ka Lõuna riikides. Lähisekvatoriaal- ja ekvatoriaalvöötmes on istandused. Esialgu Vahemerealadel, Kariibi mere ääres, hiljem Lõuna riikidesse. Kasvatatakse monokultuure ja kasutatakse odavat tööjõudu. 19
Loomakasvatajad peavad talveks lautu ehitama ja sööta varuma 4. Lähistroppiline kliimavöötmes muutub tempeatuur ja sademete hulk aasta jooksul suures ulatuses . Põllumaad on küll palju , kuid selle kvaliteet on sõltuvalt sademete hulgas ja aastasisesest jaotusest väga erinev . Tegeletakse sega põllundusega . Seal kasvatatakse oliivipuid , tsitrusi , viinamarju . Mandrite idaosa mussoonkliimas saadakse 2-3 saaki aastas . Kasvatatakse riisi , teepõõsast , tsitrusi , õlitaimi aga ka parasvöme kultuure . Niiskel lähistroopikas kasvatatakse maapähklit , tsitrusi , teepõõsast , riisi ja puuvillapõõsast . 5. Troopikavöde on kõige väiksema pilvisusega ja suurima maapinnale langeva päikesekiirguse aastasummaga piirkond . Kasvatatake peamiselt datlipalmi ,
3.Sorgo-sarnaneb maisile, kasutuse järgi jagatakse -terasorgo-terad, leivatööstusele -suhkrusorgo-suhkrutööstusele -luuasorgo-luuddae valm-ks -rohusorgo-loomasöödaks Soojnõudlik-min.idanemistemp.+10-12 C, kasvab hästi +30-35 C juures. Öökülma ei talu. Põuakindel, mulla koostise suhtes vähenõudlik. 4.Riis-kõrgendiku ja -madaliku (vajab üleujutamist) riis Nisu järel II kohal kasvatatavuse poolest. Terad-toiduks, õliks; õled-paber, kotid, korvid. Soojanõudlik, kasvab hästi mussoonkliimas. Idanemistemp.+11-12 C, optim.kasvutemp.+25-30 C. Õhusoojuse juures alla +18 C riis ei valmi. Tahab rasket viljakat mulda. Külvatakse või istutatakse kasvukohale, pärast taimede tärkamist ujutatakse põld üle. Terade valmimise ajaks lastakse vesi põllult ära. 5.Tatar Üks tähtsamaid tangukultuure. Tangud-inimtoiduks, põhk, kliid-inimtoiduks. Kiirekasvuline. Temp.suhtes nõudlik, idanema hakkab +7-8 C juures, öökülm -2 C juures taimed hävinevad
2) Hokkaido (83500 km²) 3) Kysh (42000 km²) 4) Shikoku (19000 km²) Honsiu saar asetseb Ida-Aasias, eraldades Jaapani merd Vaiksest ookeanist. Tsushima väin, mis lahutab saart Koreast on ligi 190 km lai, samal ajal lahutab Honsiud 800 km avamerd Hiina ranniku lähimast punktist. Umbes 1/3 saarest (põhjaosa) asetseb parasvöötmes ning ülejäänud 2/3 (lõuna) mussoonkliimas, mis ulatub Jaapanist läbi Korea poolsaare, Hiina ja kogu Kagu-Aasia Indiani välja. Saar on Jaapani keskmeks (geograafilised koordinaadid 33º kuni 44º põhjalaiust), moodustades oma 230.427 km² 60% kogu riigi pindalast. Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit
annaabi.ee 
