Kuus end kui raamatu kirjastajat, väitis koguni, et autoreid on mitu), näiteks kirjutab Pilvre: "Rakke lähenemine seksiteemale on kohati tegelikult selline, et tekib küsimus, kas on ikka tegemist naisautoriga." (Looming nr. 12, 2000); Karl Martin Sinijärv kirjutab oma retsensioonis jutustuse "Seitsme päeva" kohta: "No ja naistekas pole ta teps, ja kui tema ka naisterahva kirjutet on, siis seda daami tahaks ma ihusilmaga näha. Kangesti musku- ja maskuliinne tundub see jora (...). Naisterahvuslik autorsus tundub endiselt ebatõenäolisena ei või välistada, et teatav kildkond tillita inimesi sel moel end omis mõtteis väljendab, uskuda ei tihka sellegipoolest." (Looming nr 2, 2001). Rakket on sageli võrreldud Kenderi ja Sauteriga. Teosed: · "Let's go" (jutustus, 1989) · "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) · "Seitse päeva" (2000) · "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) · "Kolmas printsess" (2001)
Isegi kui ühtki ajaloolist tõika enam ei lisanduks, tahab iga põlvkond Napoleoni lugu kuulda oma sõnadega ja oma vaatevinklist. Eestlastel Napoleoniga õnneks mingit isiklikku tüli ega sõprust ei ole, mis peaks kergendama tema isiku ja tegevuse erapooletut hindamist. Kõige tuntum jälg Napoleonist meie kultuuriväljal on ehk episood «Kevades», kus Saare talu sulane üritab Arno vastsel viiulil mängida keelatud pala «Kui Prantsus Musku läks». Ehk siis kuidas prantslased 1812. aastal Moskvas käisid. Mina arvan, et ta oli suur mees ja väga tark väejuht. Aga ta oli liiga ahne ja ennastimetlev. Kindlasti jättis ta meie ajalukku suure jälje. 10 KASUTATUD KIRJANDUS http://images.google.ee/images?um=1&hl=et&lr=&q=napoleon&ie=UTF- 8&source=og&sa=N&tab=wi http:www.postimees.ee/031205/esileht/arvamus/184933.php http:miksike.ee/en/glefos.html
peaaegu ei tunne. Nemad tunnevad maailmaajaloo suurimat väejuhti, geniaalset administraatorit ja sügava siseeluga inimest, kellele polnud võõras ei julmus, halastus ega huumorimeel. Eestlastel Napoleoniga õnneks mingit isiklikku tüli ega sõprust ei ole, mis peaks kergendama tema isiku ja tegevuse erapooletut hindamist. Kõige tuntum jälg Napoleonist meie kultuuriväljal on ehk episood «Kevades», kus Saare talu sulane üritab Arno vastsel viiulil mängida keelatud pala «Kui Prantsus Musku läks». Ehk siis kuidas prantslased 1812. aastal Moskvas käisid. Lisame kimbukese eesti perekondi, kes teavad oma põlvnemist mõnest Suure armee siiamaile jäänud sõjamehest. Mõnel sellisel perekonnal on veel prantsuse nimigi, nt Levoll. Mina arvan et ta oli suur mees ja väga tark väejuht. Aga ta oli liiga ahne ja ennastimetlev. Kindlasti jättis ta meie ajalukku suure jälie. Kuigi ta etendas suurt rolli maailma ajaloos arvan ma et parem oleks kui teda poleks olemas olnud.
lest täidlane, jõuline ja alkohool- ne teise karakterit ümardaks ja Sémillon ne, sageli tammelaagerdusega vein. pehmendaks. Chardonnay-veini maitses leidub võid, pähklit, mandlit ja troopili- Muskaat – (Muscat, Moscato, Muskateller, Mucotály), isikupärase musku- si puuvilju. Saagirohke, hästi koha- sekarakteriga aromaatne viinamari, jaguneb omakorda mitmeks sordiks. nev sort. Itaalias Piemontes valmistatakse sellest suurepäraseid magusaid vahuveine Asti ja Moscato d´Asti. Populaarne ka Alsace´is, Kreekas, Krimmis, Lõu-
annaabi.ee 
