ja rõhust. Uurimused on näidanud, et heli kiirus muutub isegi õhu saastudes. Heli levimise kiirus ehk heli kiirus ei sõltu sagedusest, vaid ainult keskkonnast ja välistingimustest Heli kiirus sõltub ainest, milles heli levib. Sama aine korral ka aine omadustest, näiteks temperatuurist. Esmakordselt määras heli kiiruse õhus prantslane Mersenne 1936. aastal. Selleks kasutas ta suurekaliibrilist püssi musketit. 1827. aastal mõõdeti Genfi järvel heli kiirus vees. Järvel oldi kahes paadis. Üks katsetajatest laskis paadist vette kellukese. Ta süütas püssirohu ja lõi samaaegselt kella. Teisest paadist vette pistetud kuuldetorust kuuldi kellalööke, mis jõudis kuuljani läbi vee. Nähti valgussähvatust. Mõõdeti ära heli hilinemine valgussähvatuse suhtes ja paatidevaheline kaugus ning arvutati heli levimise kiirus vees. Mõõtmine näitas, et heli kiirus vees on
leiduril olnukski piisavalt raha nende valmismeisterdamiseks. Hoomamata staatika ja dünaamika tähendust, ei suutnud renessansi insener väljuda harjumuspärase tegelikkuse raamidest. Ka polnud tema käsutuses kõige lihtsamatki jõuallikat. Et tal ülikooliharidust polnud, oli oma arutlustes vaba. Samas andis tunda sihipärase käsitlusviisi puudumine ja matemaatiline abitus, mis ei lubanud mõttearendusi lõpuni viia ja õigsust kaitsta. Tema rataslukuga püstolit meenutavat ratas-lukuga musketit hakati kasutama Saksamaal 1500. a. paiku. Rull-laager ilmus kasutusele 16. saj. Sageli olid ta ideed õiged, kuid nõudsid meisterlikkuse taset või materjale, mis polnud kättesaadavad: tsentrifugaalpump, hüdrauliline press, vintsoonega tulirelv, tagantlaetav suurtükk. Tüüpiline ja tulevast teaduslikumat inseneritööd ette kuulutav oli Leonardo huvi lihtmehhanismide vastu, sõltumata nende võimalikust rakendamisest. Visandas seadiseid pöördliikumise muutmiseks edasi-tagasi-
saab arvutada heli levimise kiiruse õhus. On Rauas 5850 m/s tarvis mõõta lööja kaugus vaatlejast ja vastuvõetava heli hilinemise aeg. Arvutada tuleb järgmiselt: Heli kiirus= kaugus/ aeg II . Vedelike mehhaanika Esmakordselt määras heli kiiruse õhus 2.1.Vedelike staatika prantslane Mersenne 1936. aastal. Selleks kasutas ta suurekaliibrilist püssi musketit. 2.1.1.Hüdrostaatiline rõhk vedelikes 1827. aastal mõõdeti Genfi järvel heli kiirus Vaatleme seisva vedelikus mõttelist vees. Järvel oldi kahes paadis. Üks pinnaelementi S.Rõhk vedeliku sees on katsetajatest laskis paadist vette kellukese. võrdne jõuga t,millega vedelik mõjub Ta süütas püssirohu ja lõi samaaegselt kella. ühikulist pinnaelementi selle normaali sihis. Teisest paadist vette pistetud kuuldetorust
austaksin teid nagu oma kaitsepühakut.» «Ta on siis ikka veel seal? Kas ma leian ta sealt üles?» «Muidugi, härra. Ta otsustas kangekaelselt sinna jääda. Iga päev ulatatakse talle keldriaknast kahvli otsas leiba ja kui ta nõuab, siis ka liha, aga ei leib ega liha pole tema peamiseks toiduks. Ükskord katsusin ma kahe teenriga keldrisse minna, aga ta sattus hirmsasse vihahoogu. Kuulsin, kuidas ta oma püstoleid ja teener musketit laadis. Kui me siis küsisime, mida nad kavatsevad, vastas isand, et neil on teenriga kahe peale nelikümmend lasku ja et nad pigemini tulistavad viimse pauguni, kui lubavad ühelgi meist jalga keldrisse tõsta. Siis, härra, läksin ma kurtma kubernerile, kes mulle vastas, et olen selle kõik ära teeninud, et see on mulle õpetuseks ning näitab, mis juhtub, kui solvatakse auväärseid isandaid, kes tulevad minu juurest peavarju otsima.» «Niisiis sellest ajast peale? . .
annaabi.ee 
