aja veetmiseks. Vanadel rahvastel oli muusika palju tähtsam, kui tänapäeval. Pillioskamine oli väga tähtis. Keldid, hellenid ja vanad roomlased : nende kultuurid on suhteliselt sarnased. Muusika oli neile olulisel kohal. Keldid andsid oma laule edasi suust-suhu, kirja ei pandud, aga järeltulijatele õpetati kõik selgeks. Nad musitseerisid perekondades, tehes pereliikmetest koosnev ansambel, kus kõik said pilli mängida. Praegusel ajal sellist asja väga palju ei juhtu, et perekond koos musitseerib, kuid siis oli see tavaline nähtus. Keldid olid üldse väga musikaalsed. Tänapäeval ei ole pilli oskamine niivõrd tähtis. Bardid olid keltide seas väga austatud, sest nad tegid ise laule ja esitasid neid. Nad olid muusikat kuulates või seda tehes väga emotsionaalsed. Keltide kultuur on jõus ka tänapäeval, mõndade filmide tunnusmuusikaks on just keltide muusika. Keltide kultuuri kohta on rohkem teada, kui teiste kahe kohta, just tänu lauludele ja tantsudele.
On töötanud nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina kui ka korduvalt esinenud solistina orkestri ees. Hetkel töötab Järvi ka tsellopedagoogina Lahti muusikakõrgkoolis. Mari Järvi, kes õppis klaverit ja heliloomingut TMKK-s ja lõpetas Tallinna konservatooriumi klaveri erialal. On töödanud TMKK-s pedagoogi ja kontsertmeistrina, hetkel töötab Lahti konservatooriumis kontsertmeistrina ja klaveripedagoogina. Theodor Sink, kes hetkel musitseerib ka ERSO koosseisus. Tegutseb nii solisti, kammermuusiku kui orkestrandina. Tema tselloõpetajateks on olnud Laine Leichter, Leho Karin ja Henry-David Varema, Sibeliuse Akadeemias Marko Ylönen. Alates hooajast 2017/18 on ta tsellorühma kontsertmeister. Kontserdi sisukirjeldus: Kontsert algas Erkki-Sven Tüüri loominguga. Esitamisele tuli teos mis jääb Erkki-Sven Tüüri koolipõlve ja selleks oli Arhitektoonika, I ja kirjutatud on see puhkpilli kvintettile
Kontserdikooslus "Õed Aknad ja sõbrad" kogunes augustis 2008 Valge Daami Ajal Haapsalus, mil anti menukas täispikk kontsert ning esineti ka Läänemaa loomeinimeste päeval. Kitarrist Aldo Järve on tuntud ansamblitest Kavaler (tegutses aktiivselt 1980ndatel), Folkmill ning Zorbas. Aldo annab sellest õppeaastast Haapsalu Gümnaasiumis kitarritunde. Margus Tokko ja Anti Nöör on läänlastele hästi tuttavad ansamblist Pankrot. Rahvamuusikaansamblis Kalamies musitseerib koos nendega ka Viive Marleen. Madis Marleen on Haapsalu tuntuima progerokiansambli Melotrap trummar. Ansambli repertuaaris on lisaks Anneli originaalloomingule ka palju pärimusmuusikat Iirimaalt, Norrast, Rootsist, Soomest ja mujalt. 8 American Beauty Car Show Reede 11.07 18.00 Avatakse väravad 19.00 Ürituse avamine 20.00 Me, Myself and I 22.00 Peeer Günt 00
See on süllaabiline (silbiline) laul 3 täistooni ulatuses. Raasa meloodia mudel, mis koosneb 5-9 helist ja näitab meloodia liikumise suunda. Raaga erinevad eetilise hoiaku poolest, jumalikkust, armastust näitav. Kasutus ainult teatud aastaaegadel v. hommik, õhtu, lõuna jne. Igale raagale vastab kindel emotsioon. Raasa=Raaga Taala on kindel rütmimudel Beatlid kasutasid esimesena neid elemente. Kuidas teose loomine toimub? Koos musitseerib trio (kolmik) raagatihe seos dzässiga, osaleb solist (looja, autor), keelpillimängija (burdoonkeelpill tampura), löökpillimängija. Igal oma positsioon. Oluline dünaamiline skaala: Sissejuhatus (solist, keelpillimängija) vaikne ja aeglane Peaosa (solist, keelpillimängija, löökpillimängija paneb teaose meetrumi e.taktimõõdu paika) tempo kiireneb ning on dünaamiline tõus Impro - teos lõpeb järsult Kestus 5 min-paar tundi
Inimeste grupp esiplaanil kujutab v�itlemisoskust � dialektikat (v�i loogikat) ja k�nekunsti � retoorikat. Kunstidest teine, grammatika, on n�idatud �petlase ja �pilase n�ol, kes on raamatute kohale kummardunud. Geomeetria ja aritmeetika atribuutideks on gloobus, joonlaud ja sirkel. M�ttetark klaaskolvi, armillaarsf��ri ning sekstandiga jalge ees kehastab astronoomiat. Muusikat aga m�rgib, vastavalt ikonograafilisele traditsioonile, naine, kes musitseerib klavessiinil. Pildi vasakus osas n�eme kunstnikku t��tamas; v�imalik, et see on Franckeni enda autoportree. Lisades vabade kunstide hulka maalikunsti, kuulutab ta end sellega loojaks ja �petlaseks, aga mitte k�sit��liseks � hoiak, mida soosis 17. sajandi vaimsus. Pildi maalimise ajaks oli Frans Francken noorem juba P�ha Luuka gildi liige ja edukas kunstnik. Maalikunsti kui vaba kunsti s�ltumatuse ja t�htsuse ideed arendab ta
annaabi.ee 
