lopergust pärlit. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut võeti mõiste kasutusele eelmisel sajandi vahetusel. Barokki on kõige lihtsam ajaliselt piiritleda aastatega 1600-1750. Algus aastatel oli stiilimurrak järsk- väheste aastatega valmisid ajastule aluse pannud teosed. Loodi esimesed ooperid (1597-1600), 1600 esimene oratoorium ning 1601(1602) avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku "Le nuove musiche" ("Uus muusika"). Täpset lõppu ajastule on keerulisem paika panna, sest 1750. aastal lahkus siit ilmast Bach ja mõni aasta hiljem lõpetas tegevuse ka Händel. Viimaste barokiajastu suurmeistrite lahkumine lubab piiri tõmmata 18. sajandi keskele, aga nende stiil polnud enam sugugi iseloomulik, sest juba 1730. aasta paiku hakkas kärmelt arenema klassitsistlik stiil. 1600. aasta paiku, kui toimus suur pööre Euroopa muusikapildis, tekkisid kiiresti
Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kunstiloolaste eeskujul kasutusele võetud eelmise sajandivahetusel. Ajaliselt on lihtsam piiritleda barokki aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk- vaid väheste aastate jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium ning 1601 või 1602 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku ,,Le nuove musiche" ehk ,,Uus muusika" koos stiili põhjendava ja kaitsva eessõnaga. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem täpselt määrata.1750. Aastal suri Bach ja mõni aasta hiljem lõpetas tegevuse Händel. Ajastu kahe viimase suurmeistri lahkumine võimaldaks tõmmata piiri mugavalt sajandi keskpaigani. Bachi ja Händeli stiil polnud sel ajal aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kiirest kujunema juba 1730. aasta paiku
kehtestas Milaanos tõsisemad piirangud, võttes ära privileegi kloostriväliste muusikaõpetajate palkamiseks ja üritades eemaldada polüfooniat konventide väliskirikutest. Gabriele Paleotti keelas Bolognas igasuguse vokaalse muusika (välja arvatud poollauldes rääkimise) ja igasuguse oraganumiga laulmise kuigi seda keeldu ei olnud lihtne jõustada. Samal ajal otsustas kardinal Alessandrino mitte rahuldada asekardinal Alfonso Paleotti nõudmist ,,musiche solenni" (pühalik muusika) keelamiseks. Paleotti soovis kehtestada sarnast keeldu nagu oli varem kehtestatud Naapoli nunnadele. Bologna, Milaano ja mitmed teised tõsised piirangud pakkusid kontrasti palju leebematele ja julgustavamatele suhtumistele 11 konvendimuusikasse ,,avatuma mõtteviisiga" linnades nagu näiteks Siena. See ebajärjekindlus
(akordilist saadet ja bassiliini mängis basso continuo-pill või sagedamini terve basso continuo grupp: viola da gamba, violone; lauto, teorb, chitarrone, harf jt, samuti klavessiin) uus tekstiedastamisstiil stile recitativo (kõnelev), stile narrativo (jutustav), stile concitato (erutatud), stile rappresentativo (kujutav, etendav) Giulio Caccini (laulja ja helilooja, tolleaegne avangardist, kes 1602 avaldas laulukogumiku Le Nuove musiche), mille eessõnas kaitses ja põhjendas uut stiili: uues stiilis on kõige tähtsam tekst, millest tulenevad rütm ja meloodia. (16/17. sajandi vahetusel nimetati mitmehäälse muusika kirjutamist ,,prima prattica", uut monoodilist stiili ,,seconda prattica") Tüüpainestik vanakreeka ja vanarooma müüdid: Orpheus (Orfeo), Euridyke (Euridice), Daphne (Dafne), Apollon jne. Palju kasutati vanarooma poeedi Ovidiuse kogumikku ,,Metamorfoosid" (metamorfoos - moondumine)