Just selles vahemiks on kasutanud Bach nii nimetavaid kontrastnoote, sellepärast, et helisagedus ei saa kogu aeg olla samasugune, niimodi heli lihtsalt kaob ära. Minu töös seisab oluline muusika maailmas asi – heli vastu võttmine. Oleks tore, kui muusikud arvestaksid oma teoste kirjutamises heli- ja inimeste kõrva omadusi, et nende jaoks oleks oluline, kuidas inimene nende muusikat vastu võttab. Kasutatud kirjandus Sundberg, J., 1995. Õpetus muusikahelidest. Scripta Musicalia http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_sebastian _bach_jane.htm http://www.loodusheli.ee/ET/helid-ja-inimkorv/ http://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach
Tallinna Tehnika Ülikool Keeruliste helide valjustaju Referaat Koostaja: Tarvo Schmeimann Tallinn 2008 Inimese kuulmissüsteemi ebalineaarsus tekitab harmoonilisi spektreid, niipea kui kaks siinusheli kõrva ärritavad. Teatud mõttes näibki kõrv harmoonilisi spektreid eelistavat. Tuleks niisis küsida, kas see eelistusharmooniliste spektrite ja puhaste intervallide suhtes on nii tugev, et mitteharmooniliste spektritega mäng on algusest peale mõttetu. Mainitud eksperimendis näib igatahes järelduvat, et kõrva eelhäälestus on võrdlemisi tähtsusetu Kui meid huvitab see, kuidas heli tegelikult tajutakse, on selle heli akustiline kirjeldus täiesti mõttetu. Inimese kuulmissüsteem pole riist, millega analüüsitaks sagedust, heli taset või spektrit ning mille näit, eeldusel et riist on korras, oleks ühesuguste signaali tunnuste korral alati ühesugune. Näiteks kaks sama sagedusega heli võ...
The macroform in post-tonal music. Listening and analysis. Musicæ Scientiæ, Vol. VII, 2, 219240. Burnard, P. (2006). Understanding children's meaning-making as composers. I. Deliège, G. Wiggins, (eds.), Musical Creativity. Multidisciplinary Research in Theory and Practice. New York: Psycholoy Press, 111133. Clarke, E. F. & Cook, N. (2004). Empirical Musicology. Aims, Methods, Prospects. Oxford: Oxford University Press. Cook, N. (2005). Muusika, kujutus, kultuur. Tallinn: Scripta Musicalia. Elliott, D. J. (1995). Music Matters: A New Philosophy of Music Education. New York and 9 Oxford: Oxford University Press. Gardner, H. (1993). Frames of Mind: The Theory of Multiple Intelligences (2nd edition). New York: Basic Books. Lauk, T. (2010). Dzäss-, pop- ja rockmuusikast eesti muusikaõpetuses. Teater.Muusika.Kino nr 3, 8287. Lehmann, A. C.; Sloboda, J. A. & Woody, R. H. (2007)
Komposition, Improvisation und Gruppenidentifikation im Jazz. – Musiksoziologie 3. Bern, 175– 183. CLAYTON, M., HERBERT, T., MIDDLETON, R. 2003. The Cultural Study of Music. New York and London: Routledge. COLLIER, J. L. 1989. Benny Goodman and the Swing Era. New York. COLLIER, G. L., COLLIER, J. L. 2002. A Study of Timing in Two Louis Armstrong Solos. – Music Perception. Vol. 19, 3. University of California Press, 463–483. COOK, N. 2005. Muusika. Kujutlus. Kultuur. Tallinn: Scripta Musicalia. DALE, R. 1979. The World of Jazz. Birmingham: Basinghall Books Limited. DMITRIEV, N. 1996. Unbending Russias’s saxophones. – Jazz Changes, Vol. 3, 2, 10–11. DOBBINS, B. The Contemporary jazzpianist, Vol. I. New York: Charles Colin. EESTI esimene operett. 1931. – Rahvaleht, 25.07. ELISTO, E. 1949. Keelelisi küsimusi I. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus. ERM, A. 1984. Polkast rokini. Tallinn: Perioodika. ERM, A. 1989. Polkast rokini 2. Tallinn: Perioodika. ERNESAKS, G. 1980. Kutse
annaabi.ee 
