suur, et isegi selliste elementaarseisukohtade nagu seda on maksustamise printsiibid, osas on praktiliselt samapalju käsitlusi kui autoreid; ja seda mitte ainult teaduslikes publikatsioonides, vaid ka õpikutes (Truu 1987; Stiglitz 1995). Tundub, et maksusüsteemide ja nende arengu käsitlustest tuleb autoriteetseimaks pidada IMF poolt koostöös Oxfordi ja Harwardi teadlastega tehtud uurimusi (Ahmad, Stern 1989; Hinrichs 1996, Musgrave 1985, jt.). Nende käsitluse järgi liigub ühiskond põllumajanduse otseselt maksustamiselt (maamaks, maksud loomadelt, veelt jne.), mida kombineeritakse isikumaksude (nn. peamaks) ja mittemaksuliste tuludega, kaudsetele maksudele ja seejärel sissetuleku maksustamisele. Kaudsete maksude dominandi perioodil tuuakse tavaliselt välja kaks staadiumi: kaubanduse ja tarbimise maksustamise dominandi staadiumid. (Ahmad, Stern 1989: lk. 1014-1015)
Mujal katavad platvormi settekivimid, nende paksus ulatub paiguti 10 km-ni. Ida-Austraalia kurrutusvöönd koosneb peamiselt sette- ja vulkaanilistest kivimitest. Pikaajalise kujunemise tõttu on Austraalia pinnamoes valdavalt tasandikud. Umbes 95% Austaraalia piirneb kõrguselt 600 meetriga. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga (kuni 936 m), idast Macdonnelli (1510 m) ja Musgrave´i (1440 m), läänest Hamersley (1226 m) ning edelast Darlingi mäestikuga (582 m). Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb (407 000 km²), lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb (647 000 km²), lõunarannikul paikneb karstireljeefiga lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik (kõrgus alla 100 m) hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre´i järv
Timor seas. But Australia is also surrounded by the Indian and Pacific oceans. The Great Barrier Reef is the world's largest coral reef. It lies off the north-eastern coast and extends for over 2000 kilometres. The famous mountain range in the eastern part of Australia is the Great Diving Range and it's highest peak is Mount Kasciusco's 2230m. In the continental part, there are the Macdonnell ranges. Other smaller mountain ranges are the Musgrave Mountains, the Hammessley Mountains and the Darling Mountains. The continental part of Australia is mostly covered with deserts and these deserts are the Great Sandy Desert in the north-western part, the Great Victoria dessert in the southern part and Gibson desert and the Simpson desert. The Murray River is the largest river of the country and it is 2,375 kilometres long, it rises in the Australian Alps and flows to the south-west. The waters of Murray flow
Kes ja mis suunas arendas pärast II maailmasõda edasi: • avalike hüvede teooriat? • avalike ettevõtete teooriat? • põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat? • demokraatia majanduslikku teooriat? 12 • optimaalse maksustamise teooriat? • maksuintsidentsi teooriat? Avalike hüvede teooriat arendasid algselt edasi Samuelson ja Musgrave, kes tõid välja tingimused, mis iseloomustavad avalike hüvede pareto-optimaalset mahtu. Walras täiendas oksjonipidaja mudelit. Selgus, et teiste kulul liugu laskjate probleemi ei saa endiselt lahendada ja valitsus ei pruugi alati Pareto-efektiivse lahenduse poole püüelda. Avalike ettevõtete teooria baseerub Knut Wickselli ekvivalentsusprintsiibil. Wickselli hinnakujundusreegel näeb ette, et avalike ettevõtete poolt pakutavate hüviste hinnad peavad
The "World" of the Enlightenment to Pädagogik 40 (4): 627-645. Popper, K. R. 1999. Come Normal Science and its Dangers. Rmt: (Exception, Calculation, Sovereignty), Research Criticism and the Growth of Knowledge, toim. I. in Lakatos Phenomenology 33: 9-52. Fuller, S. 2005. Is STS and A. Musgrave, 51-58. Cambridge: Truly revolutionary or Merely Revolting? Cambridge Science Studies 18 (1): 75-83. Hämäläinen, J. 2001. University Press. Esmatrükki970. Reyer, J. 2001. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse, Tartu: Der Theorieverlust der Sozialpädagogik: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kraft, V. 1999. Erziehung Verfallsgeschichte oder Diversifizierung? Zeitschrift
annaabi.ee 
