TÜ geoloogia muuseumi külastus Näitusel nägin erinevaid ekspositsioone nii Eesti kui ka välismaade museaale (kivimeid, meteoriite, maavarasid, skelette, kolpasid, fossiile) teiste hulgas ka mõningaid teadlaste kujusid. Lisaks kujudele rääkis ja jagas informatsiooni meiega tädi kes pileteid müüs. Ta rääkis erinevate kivimite tekkest ja kohtadest kus neid leitud on. Meteoriitidest sh ka kaali meteoriidikraatrist Saaremaal. Nägin aineid mille sellesarnasest olekust mul aimugi polnud nagu näiteks kipsi eri kujud ja hõbe ning kuld päris kujul otse loodusest.
Teatud iseloomuga kahjustused tekivad eseme kasutamisel paratamatult ja neid käsitletakse kui aja paatina ehk aja märki esemel. Ebaõigel või vastutustundetul kasutamisel võivad ilmneda pöördumatu iseloomuga juhtumid, kui näiteks originaali detaile on eemaldatud või muudetud. Füüsikalised kahjustused Hoiutingimused Soovitatav relatiivne õhuniiskus 50-65% (Raske, kui mitte öelda võimatu, tagada tavatingimustes.). Väga väärtuslikke museaale hoitakse väliskeskkonnast eraldatuna ja piiratud ruumis tagatakse ideaalile lähedane niiskuse protsent vastavate kemikaalide abil (silikageel jne.) Kahjustavad tegurid: Liigne kuivus (relat.niiskus 35% ja alla selle) ümbritsev liigkuiv õhk kisub puidu rakkudest välja vee. Selle tulemusel puidurakkude ruumala väheneb, mis omakorda toob kaasa puidu ruumala märkimisväärse vähenemise (tangensiaalsuunas on muutus ca 10% ehk 10 cm laiune puitdetail võib kahaneda 1 cm)
hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Muuseumide töö sarnaneb mõneski arhiivide tööga, kuid lisandub populariseerimistöö. Muuseum ei ole vanakraamiladu ega lihtviisiline väljanäitus, vaid koht, kus tutvustatakse teatud paikkonna, eluvaldkonna ning erinevate inimeste tegemisi. Muuseum peab olema propagandaasutus. Riik loeb muuseumideks selliseid asutusi, millised tegelevad kogumistööga, eksponeerivad neid museaale ja on endast ametlikult teada andnud Kultuuriministeeriumile. Maakonna Keskmuuseum loeb muuseumideks ehk muuseumitubadeks neidki, kes mingil põhjusel ei soovi end registreerida kõrgemal tasandil. Lisaks on olemas veel nn valla- või külatasand, kus kohalikud elanikud teavad kellelgi kodus olema tõelise muuseumi. 1.2. Ajalugu Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. 18. sajandil hakati neid külastajaile avama ja 19. sajandil riigistama
kirikuküla ja selle lähiümbruse lugu ning inimest.Põhirõhk on meeste rahvapärase käsitöö eksponeerimisel.Meeste käsitöötarvete, künni-, külvi- ja koristusvahendite kõrval on ekspositsioonis tähtsal kohal kõrvalelatusalad, millel on olnud suur tähtsus piirkonna ajaloos.Saatse Seto Muuseumi logo kandev idee on pihlaka marjakobar, mis sümboliseerib ühe elutsükli lõppu selle küpsuses, mida on esemed muuseum.Igas marjas on mingi kogum erilaadseid museaale. Kokku moodustavad nad kobara ehk ekspositsiooni. Pihlakas kaitseb kogu seto kultuuri ja selle kogusid Saatse muuseumis, mis on nagu konsentratsioon Saatse nulga vaimsusest.See marjakobar on viiv enne seda, kui kõik muutub mälestuste mälestuseks. Läbi selle paikonna vaimsuse tõuseb kunagi jälle põrmust uus kultuur, milles on lahustunud kõige väärtuslikum minevikust.Pihlakas on see puu, millele Seto toetub.Tänapäeval elab suur osa setusid Tallinnas ja Tartus
saasteaineid. Olulisemateks saasteaineteks on · vääveldioksiid SO2 · lämmastikoksiidid NOx · osoon O3 · divesiniksulfiid · lenduvad orgaanilised ühendid · tolm Saasteained ja neist moodustunud ühendid kahjustavad nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. Eriti tundlikud saasteainete toime suhtes on fotomaterjalid, taimparknahk, masinloetavad infokandjad ja terve rida museaale. Teabeasutuste õhus leiduvad saasteained satuvad sinna välisõhust või mitmesugustest hoonetesisestest allikatest (ehitusmaterjalid, sisustus, seadmed, säilikud, puhastus- ja desinfitseerimisvahendid, köögid, laborid, inimesed). Saasteainete leiduvuse ja hulga mõõtmine õhus on tehniliselt küllaltki keeruline ettevõtmine. Ligikaudselt on võimalik õhu saastatust hinnata, tuginedes välisõhu vastavatele näitajatele. Linnas ületab saasteainete kontsentratrsiooni
annaabi.ee 
