Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"murranguliikumised" - 4 õppematerjali

Geoloogia eksami kordamisküsimused
9
docx

Geoloogia eksami kordamisküsimused

Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad ­ vaalalised ja loivalised ­ kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. 2.5 mln aastat tagasi hakkas inimese areng. 10. Maakoort kujundavad endogeensed protsessid Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. Endogeensed protsessid on näiteks maavärinad, vulkaanipusked, kurrutusliikumised, murranguliikumised, mandrite triiv, magmalised protsessid, metamorfism. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Kurrutusliikumised on peamiselt laamade põrkepiiridel, kus üks laama sukeldub teise alla. Selle tulemusena tekib kihiliste kivimite paine. Murranguliikumised on laamade liikumisest tekkinud kivimplokkide püst- või rõhtsuunaline siire.

Maateadus → Geoloogia ja hüdrogeoloogia
42 allalaadimist
Geoloogia
5
docx

Geoloogia

tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. 11.Elu areng kainosoikumis: katteseemnetaimed, imetajad ja linnud. Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks. Paleogeen-teod, korallid, kukkurloomad. Neogeeni loomastik ja taimestik sarnanes tänapäevaga. Kvaternaar-mammut, arenes inimene. 12.Maakoort kujundavad endogeensed protsessid- avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusena. Murranguliikumised, vulkanism, maavärinad. Liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. 13.Maakoore kõikuvliikumised: Endogeenne protsess. Vaadeldakse maakoore vajumisi ja kerkimisi. Nüüdisaegsed ja Varasemad. Transgressioon geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung. Regressioon- maapind kerkib ja mere tase alaneb. Eestis on kõikuvliikumised põhjustatud jääajast. 14.Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine, mis on tingitud

Geograafia → Geoloogia
28 allalaadimist
Maateaduste alused-kordamisküsimused
27
odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

Süvikud on subduktsioonivöönditega seotud. Liiguvad väga aeglaselt, 10cm aastas. Mandriline maakoor: Tektooniline = orogeenne vöönd Atektooniline = kraaton Kilbid (lähim, Balti kilp, FIN+SWE) Platvormid (Eesti on Ida-Euroopa platvormil) 4.Maa geoloogiline minevik. On nähtav mandrilise maakoore hiidmandritelt. 5.Tektoonilised liikumised (kõikuv-, kurrutus- ja murranguliikumised). 6.Maavärinad, magnetism ja vulkanism. 7.Kliima kui Maa välisjõudude tegevuse võimendaja. 8.Rabenemine ja porsumine. rebanemine: Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Kivimi keemiline ja mineraalne koostis rabenemisel ei muutu. (temp, jää, vesi, tuul) porsumine: Porsumine on kivimite lagunemine või ümberkristalliseerumine hüdrolüüsi,

Maateadus → Maateadus
36 allalaadimist
Maateaduse aluste kordamisküsimused
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Keskmäestiku telje osas on maakoores sügav (kuni 2000 m) lõhang ehk rift. kokkukulgevad ehk põrkeservad Laamade kokkupõrkel muljutakse maakoor kurdudeks (ookeani süvikute kohal, nt mis ümbritseb Vaikset ookeani). liuguvad ehk liugeservad.külgnevad laamad nihkuvad üksteise suhtes erakordselt suurte horisontaal amplituutidega (San Andrease nihe Kalifornias). Kaasnevad maavärinad. 4. Tektoonilised liikumised (kõikuv-, kurrutus- ja murranguliikumised). Maakoore kõikuvliikumised haaravad ulatuslikke maakoore piirkondi. On väga aeglased vertikaalsed vajumis- ja kerkimisliikumised. Tahkes kehas esineb kolme liiki deformatsiooni: plastiline deformatsioon (keha paindub või muudab vormi), elastne deformatsioon (pinge tulemusena algselt deformeeruv keha peale pinge eemaldamist taastab oma esialgse kuju) ja habras deformatsioon (kui keha rakendatava pinge tulemusel puruneb)

Maateadus → Maateadus
114 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun