Aastatel 19861995 toimus suur murrang Eesti ühiskonnas ja kultuuris Alates 1986. aastast toimus kirjanduses murrang, mille tulemusena suurenes dünaamilisus ja mängulisus Aastad 19861995 Kultuur ja poliitika olid tormilised ja sündmusterohked Eestis algas laulev revolutsioon Alates 1990.aastate teisest poolest Eesti elu stabiliseerus 20. augustil 1991 taastati Eesti Vabariik 1994.aastal pandi alus Eesti Kultuurikapitalile Murranguaeg Murrang kirjanduses algas umbes 1986.aastal Kõigepealt luules, proosas 1990.aasta paiku Samal ajal hakkas kirjanduse tähtsus kultuuritarbimises langema Langust kajastab trükiarvude kahanemine Suurenes järsult raamatunimetuste arv Juurde tuli uusi kultuuriajakirju (Vikerkaar) Vikerkaar oli tähtsuselt teine kirjandusväljaanne (esimene oli Looming) Jõuliseks nähtuseks kujunes Võru kultuuriliikumine (Madis Kõiv, Kauksi Ülle, Jan Rahman jt)
13. saj) tõi keeleuurimisse põhimõttelise pöörde, nimelt keelt hakati käsitlema koos loogikaga ehk mõtlemisega ja retoorikaga. Tähelepanu keskpunkti tõusiski keele ja loogika seos, ehk teisiti öeldes nihkus fookus vormilt sisule. Keskaja keeleteaduse tunnusmõiste on spekulatiivsed ehk skolastilised grammatikad. Skolastikat mõisteti tollal teaduslike käsitluse esitamise ja argumenteerimise õpetusena. (Õim 2000: 8-9) Renessanssi periood (14.16. saj) oli Euroopa kultuuriloos murranguaeg. Sellel perioodil hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Tähtis polnud mitte üldine arutelu keele olemuse üle, vaid rahvuskeelte kirjeldamine. Skolastika mõiste hakkas siin omandama halvustava tähenduse. Keeleuuringud ei toonud sellel perioodil midagi eriti uut juurde, siiski tõusis esile üks idee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Ridamisi ilmus mitmesuguste keelte grammatikaid, millest hakkas tõsiselt kasu olema alles 18.-19
. Adamsoni suurimaks teoseks näis kujunevat monument Romanovite dünastia 300 a. juubeli auks, kuid 1917.a. likvideeris revolutsioon tellija ja lõpetas Adamsoni karjääri Venemaal. Eestis, kuhu kunstnik 1918 tagasi jõudis, telliti temalt monumente Vabadussõjas langenute mälestuseks. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst Euroopa 20.saj. kunstiajaloos on nimetatud "sajandivahetuseks" aega impressionistide viimasest näitusest 1996.a. kuni foodide ja "Die Brücke" näitusteni 1905.a. See oli murranguaeg, mil realistlikule ja impressionistlikule loodust jäljendavale kunstile hakkasid vastanduma uusromantiline ideoloogia ja sellega seotud kunstinähtused sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. See oli murranguaeg, ka eesti kunsti ajaloos, kuid siin oli selle sisu oluliselt teistsugune. Konservatiivses provintsis polnud veel realismgi jõudnud täielikult välja areneda, impressionismist rääkimata. Eestis võib murranguks pidada esiteks seda, et lõpuks ometi
AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 Joonis 3. Adamsoni skulptuurid "Koit ja Hämarik" 1895 ning "Kalevipoeg ja sarvik" 1896. 2. 2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST Aega impressionistide viimasest näitusest 1886. aastal kuni foovide ja "Die Brücke" näitusteni 1905. aastal on kunstiajaloos nimetatud "sajandivahetuseks". See oli murranguaeg, mil realistlikule ja impressionistlikule loodust jäljendavale kunstile hakkasid vastanduma uusromantiline ideoloogia j sellega seotud kunstinähtused - sümbolism, juugendstill ja postimpressionism. Ka Eesti kunstis toimus murrang ja lõpuks suudeti välja rabeleda ühekülgsest Düsseldorfi ja Peterburi akadeemiate mõjuväljast ning märgata muutusi Euroopa kunstis. Teiseks murranguliseks nähtuseks oli baltisaksa kunstielust eraldi areneva eesti kunstielu tekkimine.
inkorporeerida. Sellele vaatamata levis veel sajandite vältel seoses gnostikutega üks teine eskiõpetus – doketistid. Doketistid esinesid gnostilise süsteemiga põimunult. Väideti, et Jeesuse lihaline kohalolu ei olnud võimalik. Jumal ei oleks saanud nii labast ilmutusviisi välja mõelda, nii maist ja rüvedat. See ainult näis olevat füüsilsine reaalsus – miraaž. Esimesed kirikukogud astuvad kohe selle väite vastu. III sajandi kristlus on murranguaeg. Tegeleb meeleparanduse ja kõlbluse küsimustega. Kas kirik on segatud ihu või pühade osadus. Kas ta tähendab rahvakiriklikku printsiipi vabakiriklikku printsiipi. Kas hingab ühtemoodi või tunnistab, et temasse kuulub inimesi, kes mõistavad asju teistmoodi. Diakoniamet. Algselt on olnud seotud administratiivse valitsemisega, on olnud piiskopi abi, vastutanud koguduse tegeliku juhtimise eest. Varakiriklik ametite väljakujunemine on olnud seotud ka finantside ja rahalise valitsemisega. 3